Erika Salumäe ,, Jääda ellu'' Karm lapsepõlv, eesmärk ellu jääda see on kui põnevusromaanist. Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haaras mind kaasa. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister
Raamatu ,,Jääda ellu" põhjal esse Erika Salumäe eluloo raamat ,,Jääda ellu" heitab tagasivaate sportlase ja ka poliitiku ellu. See raamat on täis huvitavaid ja kohati ka ehmatavaid fakte. Tema elu on olnud hiilgepäevade kõrval ka täis trotsi, valu ja palju pisaraid, kuigi juba noorena, kasuperest põgenedes, lubas ta, et tõestab end tulevikus. Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele. Käesolev uuringu kokkuvõtt...
Või puudub paljudel töö sootuks. Kuid siinkohal võib öelda, et 19ndal sajandil seda probleemi tekstist välja ei tulnud, kõigil oli töö, iseasi, mis tasu selle eest saadi ja kas üldse saadi. Inimestel lihtsalt ei lastud kodus istuda ja ega nad ei oleks ka kindlasti osanud seda teha, sest läbi sajandite on kujunenud nii, et inimesed sünnivadki siia maailma enamjaolt selleks, et töötada. Suurteks erinevusteks tänapäevaga on kindlasti need, et inimestel on elamiskõlblikud elamised, arvan, et isegi A-sotsiaalidel on paremad tingimused elamiseks, kui tollal töölisrahval. See, et meil on nüüd demokraatlik ühiskond, annab suhteliselt suurt vabadust tavainimestele, näiteks sõnavabadus ja üldiselt võib öelda, et maailm on igaühe jaoks valla. Neid aspekte, mis kõik erinevad on, on väga palju, ausalt öelda on isegi raske võrrelda 19ndat sajandit praeguse 21-mese sajandiga. Meil on isegi liigselt igasuguseid
süsteemi, mille abil oli võimalik soistelt aladelt liigset vett ära juhtida, kuivuse all kannatavaid maid aga niisutada. Tulvavete eest hakati põlde kaitsma tammidega. Põlluharimise viisi, mille puhul kasutatakse põldude kunstlikku niisutamist nimetatakse niisutusviljeluseks. Linnade tekkimine. Niisutatavad põllud andsid suurt saaki, toitu jätkus paljudele ning varsti olid jõgede kaldad tihedalt asustatud. Selleks, et mitte raisata väärtuslikku põllumaad, ehitasid inimesed oma elamised tihedalt üksteise kõrvale. selleks, et tulvavesi eluasemeid üle ei ujutaks, ehitati need kas looduslikele või kunstlikele küngastele. Taolistest tiheda hoonestusega asulatest tekkisid IV -III aastatuhande vahetusel e.Kr. esimesed linnad. 4 Inimeste jagunemine rikasteks ja vaesteks, orjadeks ning orjapidajateks. Niisutuskanalite, veehoidlate ja tammide ehitamine ning hooldamine oli väga
tagasi. 2.4 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit Egiptus,Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen.Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada.Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene ,,palestiina põgenike" laine.1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli riik veidi suurem kui 1947. aasta ÜRO plaan ette nägi. See ala, millest pidi saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud
erivajadustega inimestel iseseisvalt elada. Toetatud elamise teenus on erinev teistest koduteenustest selle tõttu, et abistajad elavad erivajadusega inimese lähedal. Nendega saab kontakteeruda läbi alarmsüsteemi. Osa teenusest on kujundatud spetsiaalselt puudega inimeste vajadusi (abivahendid ja spetsiaalselt treenitud meeskond). Toetatud elamise teenust haldab KOV. Erihooldamisega majapidamised (Extra care housing). Need on seda tüüpi toetatud elamised, mis pakuvad ka hooldamise ja toetuse teenust. See on ideaalne inimestele, kes on vähem võimelised iseseisvalt hakkama saada. Selline süsteem pakub inimestele võimalust saada ise hakkama isegi siis kui neil on vaja suurem määral abi ja teotust. 10 Tasuta bussitransport. Eakatele või siis puuetega inimestel on õigus tasuta bussitranspordile kogu Inglismaa ulatuses
riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit. Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada. (4) Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene ,,palestiinlastest põgenike" laine. Sellest ajast saati on sagedased Iisraeli ja Palestiina vahelised kokkupõrked. Teine suurem põhjus, miks Iisrael Palestiinat ründab on joogivee puudus Iisraeli territooriumil. Riik peab kogu oma joogivee importima teistest riikidest. 1960
draamad aga Rooma Colosseumis oli d gladiaatorite võitlused, sõjalised etendused. Rooma oli sõjaline riik, seetõttu etendused samasuguse temaatikaga. MAUSOLEUM- tähtsale isikule ehitatud hauakamber. Nimi kuningas Mausoloselt. TRIUMFIKAAR- tähistab keisri või väepealiku võitu, kaunistatud reljeefidega. TSIRKUS- hobuste võidusõiduajamised. TEMPEL- oli sarnane Kreeka ja Etruskite templitega. Ainuke errand: Panteon- kõigi jumalate tempel. ELUMAJAD e VILLAD- ülikute luksuslikud elamised. Villa keskseks ruumiks oli aatrium, kus oli bassein vihmavee kogumiseks. Skulptuur: monumentaalskulptuur, ajalooline reljeef, portree. Iseloomusta neid: mis on uut võrreldes Kreeka skulptuuriga? SKULPTUUR- kujutatakse selllel ajal elanud konkreetseid inimesi, kujutati tõepäraselt ,ilustamata. Portreebüstid. Monumentaalskulptuur- konkreetse linnaruumiga seotud. Trajanuse sammas.triumfikaared- kaetud skulptuuride ja reljeefidega.
Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada. Teine võimalus, et kuumad kivid aeti auku, peale panid mullakiht, sinna peale liha, jälle väike mullakiht ja sinna peale lõke. Kiviaja uurijad on arvanud, et kiviajainimesed elasid püstkodades, kuid märgid viitvad, et elamised on olnud pikliku muna kujulised. Samas aga pole see ka kindel. Arheoloogilises aines domineerivad luust ja sarvest esemed. Muuseas need on kõige tüüpilisemad Kunda kultuuri esemed. Eesti looduses leidus tulekivi vähe ja seeõttu seda ei saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud (Egiptuses püramiidid, Eestis aga metslased)
annaabi.ee 
