Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus 2) omavalitsushaldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel
vaatan seadust-vaatan kaasust jne aka saan paremini aru) H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria (Alexy Habermas) vahetatakse argumente, et jõuda lahenduseni, õige vastuse kriteeriumiks on parem argument (kuid selle teooria järgi kõik relatiivne) IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon (internne õigustamine) on süllogism (eeldus-eeldus järeldus) süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) tõlgendamine toimub eksternse õigustamise valdkonnas (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) – kõigi –de suhtes kehtib (igaühe suhtes kehtiv) 11 K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx) O – deontlik operaator T – õiguslik tagajärg (õigusjärelm)
mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. - autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 5) Käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas. 22 6) KOV määrused valitsus ja volikogu võivad anda üldaktina määrusi, reguleerimaks KOV ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada
õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 25. käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas. 26. KOV määrused valitsus ja volikogu võivad anda üldaktina määrusi, reguleerimaks KOV ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Seadusega juurdeantud ülesannete puhul võivad KOV anda ka riigimääruste hierarhiasse kuuluvaid määrusi. 27
mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused. Vabariigi Valitsus ja ministrid, KOV riigi ülesannete täitmiseks. - autonoomsed määrused. Halduse kandja autonoomia piirides (nt KOV, ülikoolid jne). 5) Käskkirjad käskkiri reguleerib internset õigust, kehtib teenistuslikes suhetes. Eesti õiguskord ei tee vahet internse (suunatud ametnikele) ja eksternse (suunatud kolmandatele isikutele) õiguse vahel. Kuid õigusnormi sisaldav käskkiri on teooria järgi õiguse allikas. 27 6) KOV määrused valitsus ja volikogu võivad anda üldaktina määrusi, reguleerimaks KOV ainupädevuses olevaid valdkondi ja nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada
jääb kehtima; aegumine. Isiku toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. Kuuendaks nõuab õigusriigi printsiip halduse üle teostatavat kontrolli. Internse kontrolli ehk haldusorganisatsiooni sees toimuva kontrolli hulka kuulub riiklik järelevalve (seaduslikkuse järelevalve) ja teenistuslik järelevalve (seaduslikkuse ja otstarbekuse järelevalve). Eksternse kontrolli vormideks on poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll ja kohtulik kontroll. Seitsmendaks tähendab õigusriigi printsiip ka isikute õigusliku kaitse laia ulatust. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
jääb kehtima; aegumine. Isiku toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. Kuuendaks nõuab õigusriigi printsiip halduse üle teostatavat kontrolli. Internse kontrolli ehk haldusorganisatsiooni sees toimuva kontrolli hulka kuulub riiklik järelevalve (seaduslikkuse järelevalve) ja teenistuslik järelevalve (seaduslikkuse ja otstarbekuse järelevalve). Eksternse kontrolli vormideks on poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll ja kohtulik kontroll. Seitsmendaks tähendab õigusriigi printsiip ka isikute õigusliku kaitse laia ulatust. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Legitiimne ootus. Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima; Aegumine. Isiku toiminguit ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. Kuuendaks nõuab õigusriigi printsiip halduse üle teostavat kontrolli. Internse kontrolli ehk haldusorgani sees toimuva kontrolli hulka kuulub riiklik järelevalve ja teenistuslik järelevalve. Eksternse kontrolli vormideks on poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll ja kohtulik kontroll. Seitsmendaks tähendab õigusriigi printsiip ka isikute õigusliku kaitse laia ulatust. PS-i § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Sotsiaalriigi printsiip 4 elementi
annaabi.ee 
