Quine empiristina ei ole nõustunud väliste objektidega kui tõendusmaterjaliga, Davidson seevastu rõhutab, et peale arusaamatuse seose ärrituse ning vaatluslause tähenduse vahel kätkeb see vahetegu endas ka "empirismi kolmandat dogmat, nimelt eristust sissetuleva "toore" sisu ning seda tõlgendava mõisteskeemi vahel. Pealegi jätab selline empirism ikkagi võimaluse skeptitsismiks. Kaugstiimuli käsitaja meie tõendusmaterjalina ehk teisisónu, epistemoloogiline eksternalism aga lubab tema meelest neid probleeme vältida. Paraku ei ole Davidsoni meelest quine'ilik närvilõpmete empirism ning eksternalism ühitatavad." Lause empiiriline sisu Quine'i empirismi kirjeldamiseks on tark seostada seda Quine'i enda poolt välja toodud empirismi arengu "viie teetähisega" empirismi sajanditepikkuse ajaloo vältel." Kõigepealt nihkus empirismi arengus rõhuasetus ideedelt sõnadele, asendades privaatse avalikult ligipääsetavaga
· Jerrold Levinson · Arthur C. Danto* · Noël Carroll · x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) · Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos · Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Carrolli narrativismi (Carroll 1988). Kaks versiooni: 1. Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku 2. Eksternalism side kunstiajalooga luuakse läbi väliste tunnuste Definitsioonist tuvastamisele! · Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. · NB! 12 i. Loobutakse taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis). ii. Definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne! Kunsti tuvastamine aga pole meelevaldne Kunsti tuvastamise strateegiad
Tihe suhtlus. · Neofunktsionalism esindab E. Haas. Üleloksumine(kui ühes valdkonnas tekib integratsioon, siis ,,loksub" sealt midagi üle ka teisele valdkonnale). Täiendavad teooriad: · Turbulensi teooria Tsehhi teoreetik D. Puchala analüüsis EL-i ja leidis, et ühendus on liiga segane. · Süsteemiteooria rõhutab, et Euroopa integratsioon kujutab endast süsteemi. Süsteem on tervik, mis koosneb osadest, mis on omavahel seotud. · Eksternalism välised tegurid. Eurointegratsiooni mõjutavad Euroopa välised teooriad. · Vastastikuse sõltuvuse teooria J. Nye(70.ndate teooria) rõhutas, et Eurointegratsioon sõltub globaalsetest protsessidest. 15 Külmasõja järgsed teooriad: · Postmodernism laialivalguvus, hägusus · Institutsionalism Euroopaintegratsioonis on olulised institutsioonid.
ambitsioone. Kontseptuaalne kunst ja poliitline kunst. EKD liiga kitsas. Esteetiline mitte-kunst on asju, mille loomisel mängib suurt rolli ka esteetilise kogemise esle kutsumise kavatsus, aga mis pole kunst. Näiteks autod, kujundujumine jne. EKD on liiga avar teeb kunstniks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi kindla kunstniku kavatus. Eksternalism: side ajalooga luuakse läbi väliste tunnuste. Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekti saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekti on kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine, hülgamine, avardamine. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Viis, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Objekt saab kunstoteoseks, kui see objekt on
veel strateegiaid, nt sünteesimine ja mineviku kunstimõistete teisitilugemine). 7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Historistlik kunstiteooria: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms). Kunstiajalugu – seos – kandidaat teos. Kaks versiooni: 1) internalism – side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku kavatsuse (?) 2) eksternalism – side ajalooga luuakse läbi väliste (stilistiliste, formaalsete jms) tunnuste Historistlik kunstiteooria loobub taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis), aga definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Küsimust „mis on kunst?“ ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes – st kuidas objektid saavad kunstiteoseks.
Ei piisa sellest, et meetod viiks meid antud tingimustes tõesele uskumusele. Ta peaks viima tõestele uskumustele ka siis kui tingimused oleksid olnud veidi teistsugused. nt kell, mis seisab. Reliabilismi vastunäide: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Erinevad mitmes aspektis: internalism/eksternalism. Traditsiooniline käsitus on internalistlik – see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on eksternalistlik – õigustatus sõltub isiku seostest maailmaga. See, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub isikuvälistest ajaoludest.
teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene. 3) Sinu uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras)usaldusväärsel meetodil Vastunäide reliabilismile: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Teadmise põhjuslik teooria erineb traditsioonilisest teadmise käsitusest mitmes aspektis: Internalism/eksternalism Traditsiooniline käsitus on internalistlik – see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on eksternalistlik – õigustatus sõltub isiku seostest maailmaga. See, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub isikuvälistest ajaoludest. Fundatsionalism/antifundatsionalism Põhjuslikud teooriad eitavad, et uskumuse
Opereerida vaatega. Tõde kui praktiline toimine ---Popperi kriitika. Skeptitsismi alaliik? Popper. Kui absoluutset alust pole teadusele. Suhteline alus. Võrdlused ja eksperimendid. Peame otsima tõde selles tähenduses, et eksperimendi tõega. Absoluutset ei saa hinnata. Saab hinnata, kus on vähem puudusi. Vähemad vead, tõele lähemal. Kriitiliselt analüüsida. Teooria teeb tõeseks miski, mis on väljaspool subjekti. Loeb see, kuidas asjad tegelikult on; mitte põhjendused? Eksternalism. Popper. Teadmised ilma autoriteedita. Arusaamad põhinevad muudel allikatel kui ainult vaatlus. Erandid, kus allikad on tähtsad. Ajalugu, kus sündmust saab taasluua allikate toel. Kontekstitähtsus, keemia. Popper, allikate küsimus on vale, selle asemel peab: kuidas suudaksime leida selle vea. Kritiseerida enda ja teiste oletusi. Väite olemasolu teaduses, mida kontrollida ja kaitsta. Korduseksperimendid, eeldused ja järeldused kehtivad, arvutuste läbivaatamine.
Anne sõrmejäljed kandis relvale hoopis üks detektiiv, kes soovis Anne süüd kinnitada. Seega: kui sõrmejäljed said relvale säärasel viisil, siis uurija ei tea, et Anne on relva kasutanud, ehkki usaldusväärse meetodi kasutamine andis juhtumisi tõese tulemuse 86. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Teadmise põhjuslik teooria erineb traditsioonilisest teadmise käsitusest mitmes aspektis: Internalism / eksternalism Traditsiooniline käsitus on internalistlik see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud uskumus ja kellel see puudub, on erinevus, millest saab inimene olla teadlik. Põhjuslik teooria on eksternalistlik õigustatus sõltub isiku seostest maailmaga. See, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub isikuvälistest ajaoludest. Fundatsionalism / antifundatsionalism
annaabi.ee 
