Léon Bonnat'i käe all. Oma isa surmast ajendatult, valmis maal ,,Öö". Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. · 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed sketsid kuulsast maalist ,,Karje". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks ekspressionistlikuks tööks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantaasia abil maalitud nägemusest. Kunstnikukarjäär · 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos ,,Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi ta õe Sophie surm (maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond). Samal aastal oli lõplikult valmis saanud tema üks kuulsamaid maale ,,Karje".
novell tõesti lõppeb õnneliku armuloona, milles Enrik ja Hundva jäävad elu lõpuni jooksma armununa mööda soid, kuid romantilise meeleolu lõhub Enriku isa, kes tulistab Hundva surnuks ja Enrik jääb metsa huilgama kui üksik hunt. 3. Novell on kirjutatud minategelase vaatenurgast. Enrik jutustab nii armastusest Hundva vastu, põlgusest isa ja Ulla vastu ning ühiskonna nõrkusest. 4. Leian, et novellis on põimitud ekspressionistlik ja maagilis-müstiline olustiku kujutamine. Ekspressionistlikuks teeb novelli tumedate värvide, meeleheite ja viletsuse rõhutatus, näiteks Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su kotta või õue astub, siis sureb tall, kärvab hobune või jääd ise haigeks." Maagilis-müstilise joone lisab novellile üleloomulikud motiivid. Näiteks libahundid, nõid, loitsud ja Endriku kahtlemine reaalsuse ja unes nähtu vahel. 5. Novell on vastuoluline nii eetilisel kui ka moraalsel tasandil
toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. "Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad, tunnevad, kannatavad ja armastavad." Selle loosungi all valmisid Munchi edasised tööd. 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed šketsid kuulsast maalist "Karje". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks ekspressionistlikuks tööks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantastilistest nägemustest. Tööde "Karje" ja "Madonna" kurvilineaarsed jooned sisendavad rahutust. Vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. "Karje" valmis lõplikult 1893. aastal. Aastal 1892 leidis aset kaks sündmust, mis hoogustasid juugendi arengut maalikunstis ja graafikas. Esimeseks oli Edvard Munchi näitus Berliinis, mis tekitas skandaali ja seetõttu kiiresti suleti. Näitus tekitas sellist segadust ja reaktsiooni
Sarkoph siin õppejõud. Ta on loonud dekoratiivkujusid ("Flora", "Kivilill", "Tukkuv karu"), portreid ("Juhan Liiv", "Konrad Mägi"), ja hauasambaid ("Viimne samm"). Elu lõpu poole tegi kunstnik ka keraamikat. Kui ta keraamikat tegi, et siis ta kasutas nähtavasti neid oma nooruspõlve visandeid nende keraamiliste tööde tegemiseks. Ja neis on hoopis rohkem sellist nooruslikku sära ja jõudu kui näiteks samal ajal tehtud graniittöödes. Tema stiili võib pidada jõuliseks ja ekspressionistlikuks. A. Starkopf on maetud oma koduaeda õunapuu alla Tartus J. Hurda (end. E. Vilde) tn 2. Starkopfi perekonna matmispaik asub Tartus Peetri kalmistul, kuhu on maetud skulptori abikaasa Alide Starkopf. Hauda tähistab tema enda 1962.a valmistatud graniitskulptuur "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Anton STARKOPF 120 (20.04.1889 - 30.12.1966) (järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton")
luuletes on valdavalt pessimistlik meeleolu, nt. paguluses olles-koduigatsus) Friedebert Tuglas-1908 ilmus novellikogu-,,Kahekesi", mille täht. novellid ,,Suveöö armastus" ja ,,Toome Helbed"-esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906). Romaan-,,Väike Illimar"-kujutab lapse silma läbi nähtud mõisaelu-ja inimesi. novell ,,Inimese vari"-sõjavastane, seda võib pidada ekspressionistlikuks novelliks. Marie Under-esimesed luuletused kirjut. saksa keeles.Tema esimesed armastusluuletused on äärmiselt tundeküllased ja vabameelsed-ülistas armastust ja alasti naise keha. Sonetid-,,Ehtides";põhiteemad olid loodus ja armastus-saavutas maailmatasemel luule.Kirjutab ajaluulet;luule muutub kurvaks ja pessimistlikuks.Under kirjut. esimesena maailmatasemel ballaade, ballaadid ilmunud kogus ,,Õnnevarjutus" nt. ,,Nahakaupleja Pontus"-ei austanud surnud inimesi. Underi
Viies tase tuumikusse Järjekindel kubismi ja konstruktivismi arendaja Tegeles põhiliselt raamatugraafikaga. Elu lõpupoole muutus looming realistlikuks, hiljem ekspressionistlikuks ja sümbolistlikuks Laarman`i kuulsamad teosed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arnold Akberg (18941984 Õppis Rakvere Õpetajate Seminaris Kunstnikuna oli iseõppija, kuid täiendas ennast Ants Laikmaa juures
Traditsionalistlik välisilme lähtub kohalikust luterlikust barokist. Ehitades Toompea lossi Eesti riigi rahvaesinduse hoonet, mille arhitektuuri olid sajandeid kujundanud võõrad valitsejad , tundsid arhitektid ilmselt kohustust rajada midagi seniolematut. Selleks näis kõigiti sobivat moodne avangardistlik vool - ekspressionism. Riigikogu hoone on Tallinnas esimene avalik hoone, millesse projekteeriti elektrivalgustus. Hoone olulisemaid ekspressionistlikuks muutmise vahendeid ongi valgusrezii, selle parimad näited on vestibüül ja istungisaal. Kitsa keskaegse linnuse müüride vahele, piiratud valgustusvõimalustega kohale lõid arhitektid suursuguste ruumidega hoone. Ruumikujundust läbivad kõikjal trepikäsipuudel, seintel ja lae all abstraktsed sakilised motiivid. Silmapaistvaim ruum on läbi kolme korruse ulatuv ultramariinsiniste seinte kohal kummuva sidrunkollase laega istungisaal. Saali seinast
Need pildid ei pruugi sisuliselt kokku kuuluda. Nt Alfred Lichtenstein Die Dämmerung inetuse esteetika, sokeerivad pildid, väga täpne detailide edasiandmine ja grotesk. Gottfreid Benn: Mann und Frau gehn durch die Krebsbaracke, siin ka Reihungsstil. stiilielemendid paatos ja ekstaas erilised värvid keeleeksperimendid uute väljendusvõimaluste otsingul. Jakob van Hoddis: Weltende Seda peetakse esimeseks ekspressionistlikuks luuletuseks ilmus 11.1.1911 August Stramm: Patrouille keeleline eksperiment. Read muutuvad lühemaks, napimaks. Kui seda skandeerides lugeda kõlab nagu soldati marss. Riimi ei ole, traditsioonilist meetrumit ja stroofilist ülesehitust ei ole. Marie Under: Vervalla (1919) Saksamaal algas ekspressionism siis, kui oli poliitiliselt ja kultuuriliselt palju toimumas. Eestisse ilmus see maailmasõja ajal ja vahetult peale ka ekspressionism. 12.02.15 Hilisekspressionism
Viiralt joonistas vanematekodus 1918. aastast peale elasid ta vanemad Liigvalla mõisale kuuluvad Lammaskülas lähedaste inimeste ja tuttavate portreid, loomi, talutööstseene. Viibides kooli ülesandel Tartus, et joonistada etnograafilisi esemeid Eesti Rahva Muuseumis, jäädvustas ta ühtlasi koloriitseid vanamehi-rahvatüüpe. Huvi karakteriküllase tüpaazi vastu, rõhutatud ilmekusetaotlus avaldub Viiralti töödes varakult; see tõendab eelsoodumust ekspressionistlikuks suunitluseks. 1 G. Lurich ja A. Aberg eesti maadlustähed 19.saj lõpp ja 20.saj algul 2 1914.aastal Eesti Kunstiühingu poolt asustatud, Eesti Kunstiakadeemia eelkäija 3 Kunsttööstuskoolis õppides teeb Viiralt oma esimesed estambikatsetused; neid on üle paarikümne. 1916. aastast pärinevad mõned puu- ja linoollõiked, 1917. aastal lisandub neile tehnikatele ofort1
Nagu 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Pärast Koorti lahkumist oli 1930. aastail juhtiv ja produktiivseim Anton Starkopf (1889-1966), keda võis ka pärast 20-ndaid selgelt ekspressionistlikuks skulptoriks pidada. Graafik Eduard Viiralt (1898-1954) õppis 20-ndatel stipendaadina Dresdenis ja elas hiljem Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud loominguperioodist on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" ja "Põrgu", aga ka illustratsioonid
annaabi.ee 
