11.2014) http ://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/ • Vilsandi rahvuspark, Vikipeedia (30.11.2014) http:// et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi_rahvuspark Loe lisaks • „Vilsandi rahvuspargi territooriumil avastati õlireostus“ (24. november 2006) Eesti Päevaleht http:// epl.delfi.ee/news/eesti/vilsandirahvuspargiterritooriumilavastatiolireostus?id=51065532 • „Vilsandi hülged eksootilistele delfiinidele alla ei jää“ (13. juuli 2011) Postimees http://www.postimees.ee/496896/vilsandihulgedeksootilisteledelfiinideleallaeijaa • „Vilsandi rahvuspargis on hülgeuputus“ (04.11.2014) Postimees http://ilmajaam.postimees.ee/2978777/vilsandirahvuspargisonhulgeuputus Tänan kuulamast!
Õnne valem Inimesed püüdlevad enda elus üldise heaolu poole. Mõned peavad selles tähtsamaks raha, mõned perekonda, mõned näiteks haritust. Mida on inimesele tegelikult õnneks vaja? Elades 21. sajandil keerleb igapäevaelu pealt vaadates materiaalse ümber. Televisiooni, Interneti ja raadio kaudu reklaamitakse aina uuemaid kaupu, ahvatletakse ostma uhkeid autosid ja kutsutakse eksootilistele välismaareisidele. Poodides tõstetakse hindu, kui tegelikkuses inimeste ostuvõimekus majandussurutisest tingitud tööpuuduse ja palkade langetamise tõttu väheneb. Sellises olukorras peaksime õnnelikud olema, kui enda ja pere eest suudame ilma võlgade/laenudeta hoolt kanda. Kuid tüüpiline eestlane ihaldab ikka Hummeri uut mudelit(millega ise küll vaevalt kodust poodi ja tagasi sõidab), et lihtsalt ,,naabrist parem" olla. Ja sellistest asjadest ilma olemine teeb siis inimese kadedaks
Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo. olulisemad lavastused 1926. F
1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab 10 eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo olulisemad lavastused
Stereotüüpe saab muuta ka isiklike kontaktide kaudu. Kui ühe grupi mitmed erinevad liikmed on tuttavad, muutub selle grupi stereotüpiseerimine ühel hetkel mõttetuks. 3. EESTI KULTUURI ERIPÄRAND 3.1 Oma kultuuri prillid Kultuuridevahelisel suhtlemisel on üks tüüpilisemaid vigu selles, et ei teadvustata oma kultuuri ja selle iseärasusi. Erinevustest rääkides keskendutakse teistele, võimalikult eksootilistele ja erinevatele kultuuridele, kuna enda kultuuri arvatakse tundvat või peetakse seda nii loomulikuks ja endastmõistetavaks, et ei vaevuta märkama selle omapärasid. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure. Mõnes mõttes on see paratamatu, kuid samas on võimalik ka oma kultuuri teadvustada ja seeläbi muuta õige (oma) vale (võõras) suhtumist kultuurierinevustesse. 3.2 Eestlased endi arvates Millised on eestlased
Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on ühteaegu nii sümbolilised arusaamise ja käitumise skeemid.
looduslikus keskkonnas kasvanud. Cooperi indiaanijutud tekitasid ka Euroopas huvi metsikute rahvaste vastu. Natty läks oma sõbra pruuti päästma, sai kokku valgetega, läksid vanamehe juurde, kes elas oma tütardega järve keskel. 8. Chateaubriand (1768-1848) Chateaubriand oli Prantsuse kirjanik, romantismi üks varajasi kuulutajaid euroopa kirjanduses. Ta on tuntud tänu oma värviküllaste loodusmaalingutele, tundlikkusele ja eksootilistele teemadele. Ta pani aluse romantilisele proosale. Ta sündis suures peres, õppis erinevates koolides. Saadud hariduest ei piisanud mereväeohvitseride kooli astumiseks, millest ta unistas. Loobunud nii vaimuliku kui meremehe karjäärist, veetis ta aega oma vanemate mõisas, kus tal tekkis väga lähedane sõprus oma õega, mis kujunes romantiliseks patuks, millest on inspireeritud ,,René". ,,René" - Selleks, et oma maailmavalu leevendada, läheb reisima
9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. HORNEY · 1885 Hamburg juudi päritolu; suri 1905 New Yorgis · Isa oli kaubalaeva kapten ja võttis tütre kaasa pikkadele eksootilistele reisidele, usutakse et sealt pärineb tema suur huvi kultuuride vastu. Õppis Berliinis meditsiini ja hakkas tegelema psühhoanalüüsiga; imigreerus Usa'sse. Freudi surmani oli ta Freudi vaadete jälgija, pärast hakkab kritiseerima eriti seksuaalteooriat. · Üks esimesi, kes üritab psühhoanalüüsi laiale massile selgeks teha. · Toob sisse: o Kultuuriline eripära o Neuroosi roll isisksuses
keskustesse ning suht lühikese ajaga tekib tihe teedevõrgustik, mis soodustab reisimist. Reisiti kas ratsa või meritsi. Reisimine polnud vaid jõudeaja tegevus vaid selle põhjuseks oli ka soov end harida. Eluviisi osaks muutus nt see, et mingis eas isa saadab oma poja reisima, et ta saaks end harida. Külastati nii tarku õpetlasi, filosoofe, ka igasugu pühamuid, nt Delfi oraaklit. Roomlaste hulgas muutuvad hinnatuks reisid igasugu eksootilistele maadele. Reisidel muutub oluliseks ka vaatamisväärsuste külastamine. Inimeste liikuvus on hilise vabariigi ajajärgul suur, on palju liikuvaid elukutseid ning tavaliseks sai liikumine kas provintsidest Rooma linna või Rooma linnast provintsidesse. Lugeda: Richard Kleis ,,Antiik kirjanduse ajalugu" Rooma vabariigi ajajärgu kirjandus; ,,Rooma kirjanduse antoloogia" Ennius, Plautus, Terentius; Cicero ,,I
annaabi.ee 
