Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 2-12 aasta jooksul. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Majasikk asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid ja kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib 4 mõjutada ka lülipuitu. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. Kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. 6 Kärsaklased
talvituda. Kuiva ilmaga puutuha raputamine põõsastele, mais, juunis. Sõstra-nõvakoi – Lampronia capitella Valmik on liblikas, kelle tiibade siruulatus on 15...17 mm. Talvitub röövikuna põõsa all mullas või maapinna lähedal okste koorepragudes. Aprilli lõpus ronivad röövikud pungadele toituma ja nukkuvad seejärel mullas või õõnsaks söödud võrses. Kahjustatud pungade välispinnal on näripuru ja ekskremente, pungad ei avane, kuivavad ja nende sisemus on tühjaks söödud. Uue põlvkonna liblikad munevad õitsemise lõpul marjaalgmetesse. Kahjustatud marjad värvuvad teistest varem, kuivavad ja varisevad Tõrje: Talvituvate kahjurite hävitamiseks kaevake sügisel põõsaalused läbi. Kahjustatud oksad lõigake põõsastest välja, seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.
ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud. Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja ööloom ning vaid jooksuajal (märtsis) ja poegade kasvatamise ajal (juunis-juulis) liigub vahel ka päeval, kohatakse teda väga harva. Lihtsam on lendoravat leida tegevusjälgede järgi. Kindlaimaks tõendiks lendoravate esinemise kohta on ekskremendid. Ekskremente on kõige lihtsam leida kevadtalvel ja kevadel, mil pikemat aega on püsinud sademeteta ilmad. Lendoravate ekskremendid on kevadperioodil erksa (rohekas) kollase värvusega ning suuremate kogumikena nii lumel kui ka taimestikuta maapinnal ja puutüvedel hästi nähtavad. Ekskrementide kogumeid on leida peamiselt pesapuude alt ja tüvedelt. (slaid). Suvel ja sügisel on alustaimestiku tõttu ekskrementide leidmine tunduvalt raskem.
määrati surmanuhtlus. Andrei Chikatilo Albert Fish · "Kuumaniakk" · Laste pilastamine, piinamine ja kastreerimine · Tabati alles kuuekümne aastasena · Oletatavalt aastatel 1928- 1934, tappis vähemalt 15 last, sõi nelja liha ja piinas ning ahistas seksuaalselt vähemalt 100 last võtmata neilt elu · Kirg valu järgi- pistis kehasse, peamiselt suguelunditesse nõelu (29). Toppis kütusest immutatud vatitupse pärakusse ja pani põlema · Sõi ekskremente ja jõi inimese verd ja uriini Albert Fish · Peale naist hakkas hääli kuul- ma ja sattus vaimustusse va- lust ja ohverdamisest · Enamus ohvreid vaestest neegriperekondadest · Hukati Sing Sing vanglas 16.01.1936 elektritoolil Edmund Kemper · Sündis 1948 aastal Burnakis, Californias · Raske lapsepõlv · 15 aastaselt lasi maha oma vanaema ja vanaisa ning lõikas nende surnukehi. · Kuni 21 eluaastani oli
sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine. Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui tooneseplaste omad. Hooneid kahjustab eelkõige majasikk. Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Vastsete arenguks kulub vähemalt 2 aastat, ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12 aastat. Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja 6,5 mm laiune. Mardikate lend toimub juulis- augustis. Ovaalse väljalennuava mõõdud on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm. Sinisikk: Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest
kujundanud sellest loomast võimeka, kõrge intellekti ning ökoloogiliselt paindliku liigi. Saarmas on väga ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega. Nägemine pole tal kõige parem, kuid liikuvaid objekte eristab suure täpsusega. Saarmas on uudishimulik ja väga tähelepanelik loom, mistõttu uurib hoolega kallast, veest välja ulatuvaid kive ja vette langenud puid. Siia jätab ta ka uriini ja erilise lõhnaga limaseid ekskremente ning anaalnäärmete eritist: nõnda tähistab ta oma kodupiirkonda. Tähised paiknevad võimalikult nähtaval kohal. Seevastu poegadega pesakond tegutseb ja teeb oma hädalised toimetused kaldaalustes, kuusesagarate all või varjulisel jõepervel. Sageli võib leida päris veepiirilt poegade mänguplatse ja nende läheduses ka nn. käimlaid (Laanetu, 2007; 2010). Saarmad võivad tegutseda nii päeval kui öösel, siiski on nad sagedamini aktiivsed öösel.
täitmine, kuhu pannakse kirja kõik jahi ajal nöhtud loomad. Ajuloendus üks täpsemaid, kuid ka töömahukamaid loendamisviise. Meetod seisneb selles, et mingilt alalt aetakse loomad suure käraga minema ja loetakse ära. Üles märgitakse ajust väljunud ja ajajate vahelt tagasi pöördunud ulukite arv. Vastavalt olukorrale loendatakse isendeid, nende jälgi või mõlemaid. Marsuutloendus: võib loendada isendeid, jälgi, ekskremente jms. Erinevad meetodid: jälgede loendus marsruudil(väikeulukid, vahel suurulukid.) on töömahukas ja ebatäpne kuid vahel ainus variant, kanaliste marsuutloendus (loendajad keda on 1-3 märgivad üles kõik kokkuleppelise laiusega loendusribal lendu tõusnud kanalised), ulukikolmnurgad (riistakolmio soome keeles. Loendusriba on võrdkülgse kolmnuga kujuline, 1 külg 4km, kokku seega 12km. Marsruut läbitakse 2x aastas.), hirvlaste talviste ekskrementide loendus.
Hoidlates tuleb kontrollida lagesid, seinu , põrandaid, aknalaudu. Pintsliga pühitakse kokku tolm riiulitelt, põrandaliistude vahelt, kappidest. Sageli peitudvad putukad varjatud kohtadesse- põrandapragudesse, mööbli alla. Haruldased pole juhtumid, kus pehme mööbel on nakatunud koidega. Tekstiilid on tundlikud. Ohustatud on ka mööbli varju jäävad vaibaosad. Vaatluse käigus võib leida elusaid, surnud putukaid, vastseid, nukkusid, ekskremente, läbinäritud materjaliosi, mune. Regulaarne ülevaatlus võimaldab avastada kahjurid enne nende massiliseks muutumist. Putukad võivad sattuda ka ämblikuvõrkudesse. Kui täheldatakse koilibilakte lendamist, tuleb avastada nakkuskolle ja see hävitada. Esmajärjekorras tuleb üle vaadata villased + karusnahast esemed. Kontrollida tuleb vähemalt 1x poole aasta jooksul. Riietusesemete ülevaatlus toimib sellises jrks : krae, kraealune, varrukad, seljatagune, hõlmad.
suurem kehamass (suurematel laiuskraadidel on külmem, peab palju sooja hoidma). Seda on selgelt näha valgesaba-pampahirve puhul, mis levib Kanadast kuni Amazonase jõeni. Michiganis on tema kehamass palju suurem kui Nicaraguas. Hall metshamster kogub endale pessa taimset materjali ja pesad jäävad alles aastatuhandeteks, neid võib leida koobastest ja süsinikumeetodil taimede vanuse ära määrata, samuti leidub neis pesades veel looma ekskremente ja neid saab mõõta ja selle järgi selgeks teha looma enda suuruse. Ja kliima muutustega seoses näha kuidas on looma suurus varieerunud. · Alleni seadus (1877) soojaverelistel sugulasliikidel on külmas piirkonnas elaval liigil väljaulatuvad kehaosad lühemad kui sooja piirkonna liigil. Kui kõrv ulatub soojast kehast pikalt välja siis hakkab kõrva otsast külm näpistama. (jänes, rebane). Tõendatud, et külmas õhus heli levib paremini ja ei pea olema
) või patogeenist. Patogeen on kahjustuse esilekutsuja, tavaliselt on selleks elusorganismid, peamiselt seened, bakterid, viirused, ka mükoplasma taolised organismid. Puudel ja põõsastel esinevatest haigustest tekitavad seened 97%. Mõnel puuliigil on leitud üle 100 liigi seeni (tammedel üle 400, männil 300). Mitmesugused putukad tekitavad samuti taimedele kahjustusi, mida on mõnikord raske eristada seenkahjustustest. Tavaliselt leiame sel puhul taimedelt putukate jäänuseid, ekskremente, näritud kohti, auke jne. Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või
annaabi.ee 
