Käändegrammatika ( semantilised rollid) tegelevad lause tähendusega ( agent jne). Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS ≠ TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS ≠ PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. 1. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. Tähistaja /keel – tähistatu /meel – referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn “sõnakest”, nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me
PS – pragmaatiline subjekt – lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused –Suhjekt ehk alus on esimesel kohal. GS=TS=PS „Ta jookseb“ (intransitiivne), „Ta ehitab maja“ (transitiivne), „Ta on haige“. Kõik 3 tüüpi langevad kokku. 2) Kogeja-omajalause – Kogeja on lause alguses, kuid ei ole grammatiline subjekt. GS≠TS=PS „Tal on häbi“, „Talle meeldib tantsida“, „Teda huvitab botaanika“, „Tal on see hea raamat“ 3) Eksistentsiaallause – Lause alguses on kohamäärus, lõpus grammatiline subjekt, võib esineda osaalus. GS=TS≠PS „Peenral kasvavad lilled“, „Poisist kasvas mees“, „Väljas sajab vihma“. Esimesel positsioonil on koht, hiljem subjekt. Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. „Peenral kasvas lilli“ 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja
Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) 54. Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja.
GS grammatiline subjekt (alus); TS tegija, see, kes teeb; tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt, lause alguses olev nimisõnaline üksus. Vastavalt subjekti omadusele on kolme liiki lauseid: 1. Normaallaused kõik subjektid langevad kokku GS = TS = PS Ta jookseb. Ta on haige. 2. Kogeja-omajalause grammatiline subjekt ei lange tegija ehk kogejaga kokku GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida.. 3. Eksistentsiaallause tegija ja grammatiline subjekt langevad kokku, aga ei asu tüüpiliselt lause alguses. GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Väljas sajab vihma. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. SEMANTIKA on tähendusõpetus; niisuguste tähenduste uurimine, mis on keelesüsteemi osa. Tüüpiliselt uurib sõnade tähendusi, aga on olemas ka lausesemantika. Sõnad on keele osa
Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" 7 Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest
Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. ,,Peenral kasvas lilli" 10) Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika on õpetus tähendusest. Põhiidee on sõnade tähenduste uurimine, süsteemi avastamine.
MITTENORMAALLAUSED (GS) TS = teema Omajalause Tal on head sõbrad / häid sõpru Kogejalause Lapsel on igav Talle meeldib tantsida Teda huvitab botaanika GS = TS teema Olemasolulause e. Selles klassis on targad lapsed / tarku lapsi eksistentsiaallause Täna sajab lund Tulemuslause Poisist kasvas mees 7. Mis osadest võib koosneda liitöeldis? Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist 8. Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad? 1
tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid
või kui selle voprm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest (magama, aevastama - intransitiivsed -nali) [NPADEOLEMA(P)PPP] Mul on auto pestud mul on poes käidud ta aevastas taskuräti laualt maha ta magas kaineks (skeemid), kastid, tasandid (sem, süntaksi tasanad, funktsioonid ) EKG (eesti lausete põhitüübid) GS grammatiline subjekt TS - tegevussübjekt,PS - pragmaatiline subjekt Normaallaused Kogeja-omajalause Eksistentsiaallause ta on haige tal on häbi peenral kasvavad lilled GS=TS=PS GS(ei=)TS=PS GS=TS(ei=)PS 10.11 - SEMANTIKA E TÄHENDUSÕPETUS Ogden & Richards - Tähistaja (A) - häälikuline vorm (keel) - small caps Tähistatu (B) - mõiste (meel) referendi peegeldus meeles, mõistuses - kursiivis Referent (C) - entiteet / sõna* (maailm) keeleväline olend, omadus, sündmus etc *lihtsustus
annaabi.ee 
