EKSAMITÖÖ FJ-LG (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

EKSAMITÖÖ FJ-LG

EKSAMITÖÖ FJ, LG 1. isikuga sõlmiti leping, milles määrati kindlaks 40-tunnine nädalane tööaeg ( ta võis mõnikord tööd teha kodus) ja ta pidi täitma osakonna juhataja korraldusi, töö sisuks oli lepingute koostamine, läbi vaatamine, hindamine jms, kuupalgaks lepiti kokku 1300 eurot. ja vajadusel pidi käima töölähetuses. Isik haigestus ja tööandja lõpetas ühepoolselt lepingu, teatades sellest nädala ette, põhjendusega et seda tööd tuleb pidevalt teha. Töötaja vaidlustas sellise lõpetamise ja nõuab, et see leping tunnistataks töölepinguks, sellest tulenevate tagajärgedega. Kuidas vaidlus lahendada, milliseid asjaolusid sellise vaidluse korral arvestatakse, mida on sellel isikul õigus nõuda. Faktid. Sõlmiti leping 40- tunnise tööajaga nädalas ( viitab töölepingule ) Pidi täitma juhataja korraldusi Vajadusel peab minema töölehetusele Isik haigestus Tööandja lõpetas lepingu ü

Kategoriseerimata

2

doc

Puhkuse ülesanded TLN

Puhkused ja puhkusetasu 1. Kas TA peab või võib arvestada töötaja puhkusesoovidega ja kui palju ning mis liiki puhkust on õigust saada? a) ametnik, kes asus tööle veebruaris tahab saada puhkust oktoobris ja seejärel minna rasedus –ja sünnituspuhkusele Tööandja peab ametnikule puhkust andma talle sobival ajal, kuna töötaja on ettevõttes töötanud enam kui pool aastat. Tööandja on kohustatud andma puhkust naisele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust. Õigus saada põhipuhkust 35 päeva ning rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. b) mees, kelle naine läheb rasedus-ja sünnituspuhkusele augustis, tahab puhata augustis Tööandja on kohustatud andma puhkust mehele sobival ajal vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal. c) naine, kellel on osaline töövõime ( saab pensioni) ja 3 last ( 7, 12, 14 a. ), tahab puhata juunis Naisele, kellel on peres kuni 7. aastan

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

20

docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS ­ tsiviilõigusseadus KLS ­ kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ?

Õigusõpetus

30

docx

Tööõiguse konspekt

TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoius

Õiguse alused

20

ppt

Puhkused

Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja ­ 28 kalendripäeva aastas ­ TLS § 55 ; alaealine töötaja ­ 35 kalendripäeva aastas ­ TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja ­ 35 kalendripäeva aastas ­ TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja ­ kuni 56 kalendripäeva aastas ­ TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuh

Tööõigus

34

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping

Tööõigus

15

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tu

Tööõigus

25

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te

Tööõigus

Meedia

Kommentaarid (0)