Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eksamiteta" - 9 õppematerjali

Kultuur Eestis 1920-1930
2
doc

Kultuur Eestis 1920-1930

progümnaasium+3a gümn b)6a algkooli+3a reaalkooli+3a gümn). Gümnaasiumist sai tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistus. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele st. loodi uusi kutsekoole. 1930. aastatel pöörati rohkem tähelepanu kooliolude parandamisele. Kõrgharidusele Eestis pandi alus 1919.a kui TÜ's toimus avaaktus ning ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Esialgu võeti ülikooli vastu ilma eksamiteta, kuid hiljem hakati teostama üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Riigi Kõrgem Kunstikool. Teadus TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm). 1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Gümnaasiumid 19-sajandil
4
docx

Gümnaasiumid 19. sajandil

Avalikud eksamid koolikursuse lõpetamiseks toimusid Tallinna Kubermangugümnaasiumis kuni 1844. Aastani juunis, hiljem detsembris. Tartus aga nii juunis kui ka detsembris. Lõputunnistusele kantud seitmse eksamiaine hinded määrasid tunnistuse üldnumbri ning sellega kaasnevad õigused. Tunnistus 1 eeldas ülekaalukalt väga häid hindeid, number 2. Puhul võis olla väga heade hinnete kõrval ka rahuldavaid kuid mitte vene keeles. Tunnistused 1 ja 2 lubasid astuda edasi ülikooli ilma eksamiteta. Ülemineku- ja lõpueksamitele järgnes aktus. Sellele koolielu pidulikumale sündmusele kutsuti lastevanemaid, ametiisikuid ja teisi külalisi. Traditsiooni kohaselt kuulati aktusel ära ühe õpetaja pikem teaduslik ettekanne ning paremate lõpetajate referaadid, esitatuna kreeka, ladina, saksa, vene ja prantsuse keeles. Aktusel tehti teatavaks üleviidute ja ülikooli astujate nimed . Direktor andis lõpetajatele tunnistused.

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Eesti aeg
9
doc

Eesti aeg

inglise). Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. aastail rohkem rõhku kutseharidusele. Kutseharidus * 1924 / 1925 oli 42 kutsekooli 2200 õpilasega, 1939 / 1940 177 kutsekooli 13000 õpilasega Samal ajal vähenes gümnaasiumilõpetajate arv. Kõrgharidus * 1. detsembril 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Juhan Kõpp. * Esialgu võeti vastu eksamiteta keskhariduse baasil (1928. a 4700). * 1930ndate teisel poolel hakati korraldama sisseastumiskatseid (2800) Tehniline kõrgharidus * Tallinna Tehnikum muutus 1938. aastal Tallinna Tehnikaülikooliks. * Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas" * Riigi Kõrgem Kunstikool (1938, riiklik) * Tartu Kõrgem Muusikakool * Tallinna Konservatoorium muutus 1938. aastal Riiklikuks Lavakunstikooliks. * Kõrgem Sõjakool Sport Sport ja kehakultuur olid iseseisvas Eestis populaarsed ja neid toetas ka riik

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939. 3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. Puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. 1919. alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtlik usuõpetus. Keskkool tasuline. 1934.a

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Eesti ajalugu 1920-1940
17
odt

Eesti ajalugu 1920-1940

klassiline keskkool ja sellele omakorda 3-klassiline gümnaasium. See reform polnud eriti meeltmööda sest alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg suurenes. Koolireformi teine etapp teostati 1937. aastal. Lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks erinevat suunda. 1939/40. õppeaastal muutusid kutsehariduskeskused populaarseks. 01.12.1919. aastal toimus Tartu Ülikooli avaakatus. Esialgu võeti ülikooli vastu keskhariduse baasil ilma igasuguste eksamiteta, mistõttu üliõpilaste arv tõusis enneolematule tasemele. 1930. aasta teisel pool hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut, mis osalt oli põhjustatud asjaolust, et vähem kui pool sisseastunutest jõudis lõpudiplomini. 12 Omariikluse algusaastail oli teadustöö seis Eesti üsna halb. Enamiks vene ja saksa rahvusest õpetlastest oli lahkunud ning nende juhtimisel töötanud teadusseltside tegevus hääbumas. Siiski

Ajalugu → Ajalugu
93 allalaadimist
Eesti iseseisvumine 1918
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

tasandile. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. 1930.aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Ehkki üldine kultuuriline edenemine jätkus, muutus vaikiv ajastu piduriks selle normaalsele kulgemisele. Hariduselu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. See tegi võimalikuks täiendõppeta ja eksamiteta ülemineku madalamalt kooliastmelt kõrgemale. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: 6- klassilisele algkoolile järgnes 5- klassiline gümnaasium. Seejuures oli algharidus maksuvaba ja kohustuslik kõigile, keskharidus oli aga vabatahtlik ning maksuline. Mõlemad kooliastmed olid emakeelsed. 1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus tegelikkuses siiski vaid nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused: vajalike hoonete

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Ajalugu 12 klassile-XX sajand
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

tagasi. Mõnda aega hoidis madalat profiili ja ei sekkunud asjadesse. 60. aastatel jäi siis kõrvale ja madalaseisust tuli riik välja. Mitte tänu Maole. Tema polnud aga kuhugi kadunud ja 1966-69(76) algas suur proletaarne kultuurirevolutsioon. Taust: Hiinas on hieroglüüfkiri, mille õppimine võtab kaua aega. Mao idee oli ühendada õppimine ja töö. Sai asi alguse sellega, et just keskhariduse omandanud neiud hakkasid nõudma kõrgkoolidesse vastuvõtmist ilma eksamiteta. Tähendas see senise kultuuri hävitamist. Klassikalisi ehitisi rüüstati, kirjandus kadus põlu alla. Kõik peale Mao oli nõme. Ainus raamat oli ,,Väikene punane raamat". Mao toetajaid nimetati hungveipingideks ehk punavalvuriteks. Nad uskusid jäägitult Maosse. Vaenlased olid haritlased, endised kommunistliku partei juhid. Vaenlased saadeti maale laagritesse, kus neid siis ümber kasvatati. Hakkasid tegelema raske füüsilise tööga. Kuid ka punavalvurid saadeti sinna. Seda 1969

Ajalugu → Ajalugu
190 allalaadimist
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

aastase õppega, koolikohustus 8-16. eluaastani. Vähemalt 20 vähemusrahvuse inimese puhul tuli avada vastav kool või klass. 1939. aastal töötas Eestis 1220 algkooli, 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Keskkool: 1922. aastal lisandus Keskkooliseadus- Selle järgi keskkoolist sai ühtluskooli teine järk, mille ülesandeks oli haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine. Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta. Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli. Kuid puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. 1919. aastal alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtliku usuõpetusega. 1934. aasta koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16'lt 14'le aastale. Keskharidus algas nüüd peale 4. klassi lõpetamist. Keskkoolid jagunesid: humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-,

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Parteitöö kõrvalt lõpetas 1967 ka Stavropoli põllumajandusinstituudi, sealt toodi ta Moskvasse põllumajandussekretäriks. Talle langes valik seetõttu, et sealkandis oli Kremli tegelaste suvituskoht. Gorbatšovi toetajaks saab just Juri Andropov, kes tema eest Kremlis hea sõna kostab ja tänu kellele ta Kremlisse tuuakse. Tema abikaasa Raissa Gorbatšova (Titarenko), kes läks Moskva Riiklikku ülikooli, kuna oli kiituskirjaga keskkooli lõptenud, sai ilma eksamiteta. Õppis Moskva ülikoolis filosoofiat, hiljem, kui Gorbatšoviga kaasa läks, hakkas Nõukogude sotsioloogiaga tegelema. 1967 kaitstud kandidaadikraad oli sotsioloogiline uurimus kolhoosi liikmetest (millised uued jooned talupojale juurde tulnud seoses kolhoosikorraga). Teaduslikus mõttes polnud väga tõsine. Alguses ei saanud Stavropolis tööd, hakkas õpetama põllumajandusinstituudis ja mujal filosoofiat. 70Ndate II poolel Moskvas sai temast ka Moskva ülikooli õppejõud

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun