Õpetaja on kohustatud selle eest hoolt kandma ja puudujääkide korral korraldama nende likvideerimise. / Krull, E. 1998.a./ Õpetamise spetsiifikas, lisaks teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele on tähtsad, olenemata õpetatavast õppeainest, õpetaja iseloomu- ja isiksuse individuaalsed omadused, mis avalduvad otseselt õpetaja eetikas, kohustustes, õpetamise kvaliteedis, õpilastega suhtlemisel tundides ja ka õpetajatevahelises koostöös. / Eisenschmidt, E. 2002.a./ 1.1 Õpetaja isiksus 1. Autoriteetsus. Õpetaja on klassi autoriteet, ta teab, mis on õpilaste jaoks oluline ning omab ülevaadet ainest. Autoriteetsus õpilaste üle toimib siis kui õpetajat austatakse ja tema sõna kuulatakse. Valitsema peab distsipliin. 2. Õiglus, õiglane kohtlemine. Õpetaja vastutab enda sõnade eest, hoiab talle usaldatud saladusi, kohtleb õpilasi võrdselt, ei soosi kedagi. Hindamisel on õpetaja objektiivne
(1) Heino Kiik on avanud eraettevõttena kirjastuskoperatiivi Kupar ning peale selle lagunemist kirjastuse Kupar. Teoseid A. Rosenberg. Meie kogemusi suhkrupeedi kasvatamisel ERK 1952 Valge mesikas Elva rajooni kolhoosides ERK 1958 Dr. Julius Aamisepa teaduslikust pärandist ERK 1959 ,,Avangardi" kolhoosi tõusuaastad ERK 1960 Hübriidkaalika entusiastid ER 1965 Metsiku taltsutamine ER 1965 Mõedaku eelpäev (jutustus) ER 1966 Dr. Mihkel Pill V 1968 Taimetark I ER 1968 Aleksander Eisenschmidt V 1969 Tondiöömaja (romaan) ER 1970 Meheaastad (Jommi III romaan) ER 1971 Pensionieelik (Jommi V romaan) ER 1975 3 Taimetark II ER 1976 Maailma viljad I V 1982 Alguse asi. Brigadir (Jommi I ja IV romaan)ER 1982 Maailma viljad II V 1984 Elupadrik (romaan) ER 1986 Taimetark III ER 1986 Rõõm päikesest (publitsistika) ER 1986 Maailma viljad IIIIV V 1986 Mind armastab jaapanlanna (esimene raamat) ER 1987
teooria, mida XIX saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig -Mineraalse toitumise teooria -Miinimumteooria -Toitainete täieliku tagastamise teooria-1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi -1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) -A. Eisenschmidt (1876- 1914) -A. Nõmmik (1882-1957) -O. Hallik (1906-1964) -A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) -Agrokeemia õpetamise ajalugu -Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. m13
toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja). Põllumajanduslik kõrgharidus. * Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely Agraarülikool. * Esimene Venemaal 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis).
Mitmekülgsete isiksuste esilekerkimine ongi mistahes ärkamis või koiduajastule iseloomulik. 1870. aastal pandi alus veel ühele olulisele seltsile. Väike grupp eesti soost üliõpilasi (teiste hulgas hilisem koolimees Hugo Treffner) otsustas kord nädalas koos käia, "Kalevipoega" uurida ja selle üle mõtteid vahetada. Osalema kutsuti veel Tartu tähtsamad eesti tegelased Hurt, Jannsen ja Wilhelm Eisenschmidt. Selle sõpruskonna "Kalevipoja"-õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Seltsi kujunemise pikk protsess. See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks oli oma liikmeskonna harimine ja kõlbeline kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi teine organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts (EKmS), mis alustas tegevust 1872. aastal
kerkinud peamiselt Tartu haritlased, kes koondusid J. V. Jannseni ja J. Hurda ümber. Kui oma positsiooni ei olnud kaotanud ka Jakobsni-Köleri demokraatlik rinne. Juba 1869 aastal võis CRJ ennast kujutleda tulevase seltsi presidendina ja aupresidendiks pidi saama J. Köler. Kuid nii siiski ei läinud, aupresidendiks sai Fr. R. Kreutzwald, auliikmeteks J. Köler ja J. V. Jannsen, presidendiks J. Hurt, tema esimeseks abiks W. Eisenschmidt ja teiseks abiks C. R. Jakobson. Seltsis oli kaks suunda: CRJ oli kursis uuema ühiskondliku ja poliitilise kirjandusega, Tartu haritlased, kes olid suuremalt osalt usuteadust õppinud või õppimas, huvitusid rohkem teoloogilistest arutlustest. Köleri ja Jakobsoni suund pääses Eesti Kirjameeste Seltsis mõjule alles 1870.-ndate aastate lõpul. 1881. a. augustis saigi CRJ oma pooldajatega Kirjameeste Seltsi juhiks, sellest andis ta teada ka Kölerile ja rääkis talle oma teguviisidest.
saj. Keskel propageeris ka A. Thaer • 1836 – Boussingault alustas tööd toitainete ringete kohta maaviljeluses. • 1840 – Justus von Liebig Mineraalse toitumise teooria Miinimumteooria Toitainete täieliku tagastamise teooria 1913. a. rajas R. Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi 1924-1928 Biodünaamilised preparaadid Olulisemad agrokeemiateadlased Eestis: C. R. Jakobson (1841-1882) (1869) A. Eisenschmidt (1876-1914) A. Nõmmik (1882-1957) O. Hallik (1906-1964) A. Piho (1924-1978) E. Raudväli (1926-1996) Agrokeemia õpetamise ajalugu Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas – 1797. a. Kesztley Agraarülikool Esimene põllumajanduslik kõrgkool Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajandusinstituut (1834- 1839) Esimene Kõrgkool Venemaal, kus õpetati agronoomiat (k.a. väetamist) oli Tartu Ülikool (1803.a.) – prof. Krause Alates 1836. a. agrokeemia eraldi õppeainena – prof. Schmalz
koostööd. Eestlaste jaoks kodanikuühiskonna teke seotud rahvusliku liikumisega selgelt. 31. Kirik ja religioon. Luteri usu kirik. Vennastekoguduste liikumine. Usuvahetus. Kirik ja usuelu ärkamisajal. Eesti soost vaimulikud. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel Eesti soost vaimulikud- uus arengujoon see. Ilmuvad eestlastest luterlikud pastorid alates 1870ndatest. Olulisemad eesti soost pastorid: Wilhelm Eisenschmidt, Jakob Hurt, Villem Reiman, Rudolf Kallas, Martin Lipp. 1890 aastal oli kokku juba 21 eestlasest pastorit, põhiosa neist Liivimaal. 32. Kultuur. Ehituskunsti, kujutava kunsti, teatri, muusika ja ilukirjanduse põhijooned loe sellest Eesti ajaloost V kõitest.
Eiseschmidti ja veelgi olulisem 1872 saab Hurt ise kirikuõpetajaks Otepääl. Olles juba otsapidi kirikutegelaskonnas sees, hakkab Hurt ära kasutama võimalust kirikuringkondades liikudes baltisaksa õpetajatele edasi anda seda, millised on rahvusliku liikumise taotlused. 1874 toimub Valgas suur kirikusinod, kus olid kohal kõik tähtsamad kirikutegelased. Seal tekib üsna tugev diskussioon baltisaksa kirikuõpetajate ja nende väheste eesti taustaga õpetajate vahel. Sõna saavad nii Eisenschmidt kui Hurt. See on koht, kus Hurt peab kõne ,,Eesti päevaküsimused", kus teatab ametlikult, et tema on üks rahvusliku liikumise tegelastest ja toetab rahvusliku liikumise ideid. Tutvustab rahvusliku liikumise programmi. Hurda põhisõnum on, et eestlaste õigusi tuleb suurendada. Räägib õiguste suurendamisest keelevaldkonnas, kuid tuleb võrdsustada rahvusgruppide omavahelisi õigusi. Samas kutsub baltisaksa ringkondi üles koostööle. Räägib ühisest kodumaast jne
annaabi.ee 
