1.3 Vastsündinu 1.3.1 Sünnijärgsed oskused Selle sajandi esimesel poolel arvati, et vastsündinu on füüsiliselt abitu: ta ei näe ega kuule peaaegu midagi. 60ndatel aastatel avastasid psühholoogid aga, et laps kuuleb juba enne sündi ja vastsündinule meeldib vaadata keerulisi kujundeid (Tulviste 1996). Siiski tajuvad nad väga väikest osa maailmast ja mõistavad seda veelgi vähem, sest nende aistingud ei ole veel fokusseerunud (Einon 2000:7). Kui meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine) võtavad vastu väliseid signaale, siis stimuleerivad meeleelundite retseptorid (silmad, kõrvad, nina, nahk ja maitsmiselundid) närve, mis omakorda kannavad impulsid ajju (Adams 2007:10). Vastsündinu luud on pehmed ja paindlikud, tema lihased on nõrgad ja närvisüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud. Kõik see toimub esimese 18 elukuu jooksul. Selline arengurütm on lapsele kaasa sündinud (Einon 2000:11)
aktsepteerimine; sobiva valmistab raskusi rohkem tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
Sotsiaalsed oskused (Einon, 2004). 2 aastane · On hell ja armastav. · Talle meeldib mängida teiste lastega. · Võib olla võõrastega häbelik ja võõras Ühineb vanemate laste poolt juhitud kohas teie külge klammerduda. mängudega, aga sageli on tal raske · Tal on jonnihooge (keskmiselt 1x päevas), mängida koos omaealistega. aga vaid inimestega, keda ta armastab. Kui · Jäljendab vanemaid või hooldajaid. need on möödas, on ta jälle õnnelik nagu · Lubab teistele oma lelusid, kuid sageli alati. krahmab need ootamatult tagasi. · Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma · Teab oma sugu. võimeid realistlikult ja on vihane, kui tal asjad välja ei tule. 2,5aastane · On hell ja armastav ning lohutab vajadusel · Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma teid või teist las...
kleepuv, u 2/3 vett ja 1/3 liimi). Laps valib endale meelepärse värvipaberi. Laps kastab käev vette, tõstab välja ja raputab natuke kausi kohal ning surub tugevalt paberi peale. Seejärel kuivatab käe kiirest rätikusse ning võtab oma pildi ja asetab selle märg pool allapoole manna sisse, surub õrnalt peale ning tõstab siis üles. Lapse käejälg ongi pildil! Kogu tegevust suunab õpetaja. Võib teha ka jalgadega! Inspiratsiooni allikad: Einon, D. (2004). ,,Mängime & õpime." Kivisalu, K. (2003). ,,100 mängu lapsega." Silberg, J. (2006). ,,Mängud väikelastega."
Lapse liikumistegevuse planeerimisel ning aktiviseerimisel etendab suurt rolli iga õpetaja lasteaias, sest kõiki õpioskusi on võimalik õppida läbi mängu. See on, mille kaudu laps areneb, omandab teadmisi ja eluks vajalikke oskusi. Kui tahame, et lapsed areneksid loomulikult ja vastavalt oma võimetele, peavad nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga. (Einon 2003) Hea koostöö kodu ja lastevanemate vahel on heaks hüppelauaks lapse arengus. Ema-isa saavad lapse kehalisele arengule kaasa aidata, ärgitades järeltulijat liikuma ning luues talle selleks tingimused. Mida rohkem rõõmu suudab pere ja teda toetav lasteasutus üheskoos liikumisest ja sportimisest tunda, seda aktiivsem, osavam, enesekindlam ja tervem kasvab ka laps. (Lusti 2006) Kui lapse liikumistarve on rahuldatud, siis on laps tavaliselt ikka rõõmus.
programmid ja nad programmeerivad end ümber samalaadselt. Need võimed on teaduse edu aluseks, kõik need ühiskondlikud intitutsioonid oleksid tarbetud, kui üksikud teadlased ei looks teooriaid ja neid ei katsetaks. Loomulikult tähendab see, et ülejäänutel meist on need õppimisvõimed samuti olemas. Meil on silmad, mis on leidlikult ja üksikasjalikult konstrueeritud võimaldamaks meil maailma tundma õppida. Samuti käib see ka meie mõtlemise kohta. Dorothy Einon arutleb selle üle, mille poolest on lapse ja täiskasvanu maailmapilt erinev. Nimelt laste teadmiste hulk ei ole väiksem kui täiskasvanutel. Lapsed ja täiskasvanud "töötlevad" informatsiooni üsna erinevalt. Laps koostab kogutud infost "parima variandi" või sellise maailmapildi, mida ta parajasti teab. Kui ta kogub rohkem infot, saab ta aru, et see pilt peab muutuma. Seega sätib ta asjad keerukamasse skeemi ja seostab juba varem kogutud informatsiooniga. 1
Neljandaks - viiendaks eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi- ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb 4 peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse umbes 12. eluaastaks. Täiustub silmade ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. (D.Einon 2001). 5 2. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE MÕJU ORGANISMILE JA LIIKUMISVAEGUSEST PÕHJUSTATUD OHUD 2.1.Bioloogilised tegurid ,,Füüsilise aktiivsuse väljenduse mõistmiseks on abi teatud füüsilistest printsiipidest ning siinkohal on välja valitud kolm näidet: lihaste kokkutõmbamine ja lõtvumine, tõstejõud ja raskusjõud". (Roper jt 1999:272). Väga oluline on
Need võimed on teaduse edu aluseks, kõik need ühiskondlikud intitutsioonid oleksid tarbetud, kui üksikud teadlased ei looks teooriaid ja neid ei katsetaks. Loomulikult tähendab see, et ülejäänutel meist on need õppimisvõimed samuti olemas. Meil on silmad, mis on leidlikult ja üksikasjalikult konstrueeritud võimaldamaks meil maailma tundma õppida. Samuti käib see ka meie mõtlemise kohta (Gopnik, Meltzoff, Kuhl 2003: 189- 198). Dorothy Einon arutleb selle üle, mille poolest on lapse ja täiskasvanu maailmapilt erinev. Nimelt laste teadmiste hulk ei ole väiksem kui täiskasvanutel. Lapsed ja täiskasvanud "töötlevad" informatsiooni üsna erinevalt. Laps koostab kogutud infost "parima variandi" või sellise maailmapildi, mida ta parajasti teab. Kui ta kogub rohkem infot, saab ta aru, et see pilt peab muutuma. Seega sätib ta asjad keerukamasse skeemi ja seostab juba varem kogutud informatsiooniga (Einon 2000: 122). 4
arengus ja nende kui lapsevanemate suunavat rolli selles. 14 Kasutatud kirjandus 1. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 2. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 3. Toivo Niiberg, Mare Linnas "Laps läheb lasteaeda" AS Atlex, 2007 4. Dorithy Einon, "Meie tark laps", Maalehe raamat, 2000 5. K.Mangs; B.Martell, "Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani", Tartu Ülikooli Kirjastus 2000 6.http://www.google.ee/search?hl=et&q=lapsest+ja+m %C3%A4nguasjast&btnG=Otsi&lr= 15
vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000): 1-1,5-aastane laps suudab jälgida asjade liikumist, kui ta näeb seda oma silmaga (samas ei oska ta otsida asja, mille paigutamist teise kohta ta ei näinud); oskab osutada ühele kehaosale; leiab paarid; oskab leida eseme pildil; osutab pildil õigele esemele; suudab kahte mõtet järjestada ning mitut tegevust ühendada; jälgib inimesi ja matkib neid.
neist), sest need tunduvad nii põnevad. Sageli kujutasin ka juba ette, kuidas paari aasta pärast neid juba lasteaias lastega mängin. Võib-olla aga juba isegi varem praktika ajal või suvel, kui saaksin kuhugi lasteaeda tööle. Ma arvan, et see mapp saab mulle truuks kaaslaseks tulevikus ning kindlasti muutub ta ajaga aina paksemaks ja paksemaks. Kirjandust Einon, D. (2004). Mängime ja õpime: 130 tegevust 2-6 aastastele. Tallinn: Varrak. Fisher, F. (2006). Mõtlemismängud. Tartu: AS Atlex. Isop, E. (1987). Mängude suurraamat. Tallinn: Kalamees, A. (1973). Eesti rahvamänge. 2. trükk. Tallinn: Eesti Raamat. Kroom, G. (2004). Lõbusad ajaviitemängud. Tallinn: Odamees. Raadik, S. (2003). Mängime õppides. Tallinn: Avita. Sher, B. (2007). Arendavad mängud. Tallinn: Ersen. Kasutatud kirjandus Biermann, I. (2005)
Competition and the adjustment of gifted children: LISA 1 123 LISA 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid Adams, K. (2007). Arenda oma lapse andeid. Lõbusaid harjutusi vaimse tegevuse arendamiseks 0–11-aastastele. Koolibri. Aru, J., & Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Tallinn: Tänapäev. Christiani, A., Scheelen, F. (2004). Arenda võimeid. Ande avastamine, arendamine, rakendamine. Ilo. Einon, D. Mängime ja õpime: 130 toredat tegevust 2–6-aastastele. Varrak. Einon, D. (2003). Loov laps: märgake ja arendage oma lapse sünnipära- seid andeid. Varrak. Einon, D. (2002). Meie tark laps: kuidas oma last arendada ja julgustada, et ta sünnist kuni kuuenda eluaastani võimalikult palju õpiks. Maalehe Raamat. Eysenck, H. J. (2004). Tunne oma IQ-d. Odamees. Fisher, R. (2006). Mõtlemismängud. Atlex. Fisher, R. (2005). Õpetame lapsi mõtlema. Atlex. Fisher, R. (2004)
annaabi.ee 
