Ehitustehnika alused konspekt (0)

Arvestuslik test 1: üldomadused ja puit 1. Küpsepuidu südamiku ümber on: Tumedam ja kuivem puit puudub. 2. Niiskus mõjutab materjali soojusjuhtivust. Väide on: Õige. 3. Poolkuiivaks puiduks loetakse puitu, mille niiskus on 20…25% 4. Materjali külakindlus näitab: Külmatsüklite arv (vahelduv külmumine, sulamine) 5. Kõige rohkem vähendavad oksad Tõmbe – ja paindetugevust. 6. Raskeltsüttivad materjalid Iseseisvalt ei põle, kuid tules söestuvad.  7. Materjali tugevust kontrollitakse Survele, tõmbele ja paindele.  8. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett otses kokkupuutes veega.  9. Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 20% 10.Antiseptiliste pastade kasutamine puidu kaitsmisel mädaniku eest on  raskendatud Nende määrivuse pärast.  Arvestuslik test 2: metallid ja looduskivimid 1. Tardkivimid on tekkinud Õige vastus on: Vedela magma hangumisel


2. Süsinikku on tunduvalt rohkem: Õige vastus on: malmides 3. Millise meetodi puhul toimub süsiniku „väljapõletamine“ metalli  pealispinnal? Õige vastus on: martään meetod 4. Savide kandevõime sõltub tema plastsusest. Õige vastus on: jah 5. Kummas on rohkem liiva kas Õige vastus on: saviliivas 6. Terase voolavuspiir on Õiged vastused on järgmised: piir, mille juures teras enam 
koormust peale ei võta- järgneb purunemine, piir, mille juures 
teras lühiajaliselt enam koormust peale ei võta- hiljem siiski võtab 7. Milline neist on malmi alaliik Õige vastus on: toormalm 8. Killustik jagatakse fraktsioonidesse Õige vastus on: Killustiku tera läbimõõdu järgi 9. Mida näitab savide juures rullpii? Õige vastus on: savi vee sisaldus %-des, mille juures savi on juba 
rullitav 10.Keemiline koostis on kontrollitud ja mehaanilised omadused on  kontrollimata Õige vastus on: B- grupi terasel Arvestuslik test 3: keraamilised materjalid ja sideained 1. Telliste põhisuurused on


Õige vastus on: 250 x 120 x 65 2. Mida kirjeldab poolkuiv, plastne või lobimeetod? Õige vastus on: keraamilise toote vormimist 3. Mida iseloomustab sideainete puhul eesliide "õhk" sideaine ja "vesi"  sideaine? Õige vastus on: kivistumise iseloomu 4. Tsemendi tugevus sõltub lisatava vee hulgast. Väide on Õige vastus on: õige 5. Mis on tsemendi põhilised koostisosad? Õige vastus on: savi ja lubjakivi 6. Tsement kivistub normaalsetes tingimustes Õige vastus on: 28 päeva jooksul 7. Telliste tugevusklass (mark) näitab Õige vastus on: surve- ja paindetugevust 8. Keraamiliste materjalide valmistamisel on vajalik Õige vastus on: eelkuivatus, seejärel põletus 9. Telliste jahutamine on oluline Õige vastus on: kahanemispragude vähendamiseks 10.Keemiline ühend CaO kannab nimetust Õige vastus on: kustutamata lubi Arvestuslik test 4: betoon, raudbetoon ja põletamata tehiskivi 1. Silikaattelliste toormaterjal on: Õige vastus on: Liiv ja lubi
2. Tavalise betooni mahukaal on: Õige vastus on 2400kg/m3
3. Silikaattellised saavutavad oma tugevuse: Õige vastus on  autoklaavimise tulemusena.


4. Betooni tuleb kaitsta läbikülmumise eest vähemalt: Õige vastus on: 5 päeva jooksul pärast valu 5. Betoon töötab paremini: Õige vastus on: survele
6. Betooni on vaja kasta selleks, et : Õige vastus on: vältida  mahukahanemispragusid.  7. Milline neist ei ole monteeritav raudbetoon toode? Õige vastus on:  ribiline vahelae plaat.  8. Mille poolest erineb silikaattellis hariliklust tellisest? Õige vastus on:  liivaterad on purustatud. 9. Armatuur paigaldatakse raudbetoon tootesse Õige vastus on:  alumisse vöösse-tõmbetsooni. 10.Mida näitab betooni puhul tähis C20/25? Õige vastus on:  survetugevust.  Arvestuslik test 5: mört ja isolatsioonimaterjalid 1. Soojaisolatsiooni materjalide soojuslikke omadusi mõjutab: Õige vastus  on: mahukaal 2. Kas tselluvill on Õige vastus on: raskesti süttiv materjal
3. Talvel on mördi tootematerjali vajalik: Õige vastus on soojendada. 
4. Tsement kuulub: Õige vastus on: hüdrauliliste mörtide sideainete  hulka. 5. Külmumisvastaste lisanditena kasutatakse: Õige vastus on: soolasid
6. Lubjakrohvi peamiseks positiivseks omaduseks võib lugeda: Õige  vastus on: Head aurujuhtivust. 7. Värsket mörti iseloomustatakse: Õige vastus on: plastsusega
8. Villad seovad endaga hästi vett. Väide on -> VALE
9. Kiirgustihedateks loetakse mörte mahukaaluga alates: Õige vastus on  2200Kg/m3 10.Mördid koosnevad: Õige vastus on: sideaine, vesi, liiv. Arvestuslik test 6: koormused, vundamendid ja alused 1. Vundamendi ülesandeks on: Õige vastus on kanda hoonelt tulevaid  koormusi edasi pinnasele 2. Pinnasevesi halvendab: kõikide pinnase omadusi
3. Kui paneelid toetuvad pikiseintega risti olevatele seintele, siis tegemist on: põikikandvate seintega hoonega 4. 4..9 kooruselisi hooneid peetakse: mitmekorruselisteks
5. Vundamendi rajamissügavuse valikul tuleb lähtuda: hoonelt tuleneva  koormusega 6. Süvendeid ja kraave kaitstakse sissetungiva vee eest: sulundvaiadega


7. Nõrkade aluspinnaste puhul kasutatakse : plaatvundamente
8. Vahelaed võtavad vastu ja annavad seintele edasi: omakaal +  kasuskoormus 9. Hoone välisseinad on reeglina: kandvad seinad
10. Keldrite rajamisel tuleb tähelepanu pöörata kõige rohkem:  keldriseinte ankurdusele vahelaega Arvestuslik test 7: seinad ja sillused 1. Pikikandvate seintega hoone puhul on ennastkandvateks seinteks:  otsaseinad 2. Kõige suurema aurutakistusega seina materjal peab paiknema: seina  sisepinna lähedal. 3. Kiilsillustes on alati: paaritu arv kive.
4. Korterite trepikodadega piirnevad uksed peavad olema soojustatud. Väide  on: VALE 5. Impost on: akna vahepost.
6. Ehitusplatsil tuleb kasutada: silluseid võib valada ka kohapeal. 
7. Avasid tuleb sillata: silluseid võib panna ka mitu kõrvuti.
8. Tellisseina vooder peab: alati olema ankurdatud kandva seina külge.
9. Suurema õhutiheduse saavutab ajajooksul: rõhtpalksein.
10.Silluste toetuspikkus sõltub: seina materjalist.  Arvestuslik test 8: vahelaed, põrandad, trepid ja rõdud 1. Pinnasel oleva põranda puhul tuleb: niiskustõket kasutatakse ainult  kõrge pinnasevee taseme puhul. 2. Selleks, et õõnespaneelidest vahelagi töötaks horisontaalse diafragmana  peaksid : Pan. Vahelised vuugid olema monolitiseeritud ja paneelid 
seotud seintega ankrute abil. 3. Kaitsepiire peab olema: kõrguste vahe puhul 0.3m
4. Trepimademe puhas kõrgus trepi kohal korrustel peab olema: 2.05m
5. Paneelidesse tehakse õõned: paneeli omakaalu vähendamiseks.
6. Rõdu on: välisseintest väljaulatuv konstruktsiuoon.
7. Paneele võib lõigata ainult: õõnsuste keskelt.
8. Õõnespaneele eelpingestatakse selleks, et : vähendada läbipainet.
9. Keldri lagi: vajab soojustamist.
10.Õõnespaneeli kõrguse valikul on aluseks: Kaetava ava pikkus ja  koormus vahelaele. Arvestuslik test 9: katused ja mullatööd 1. Suure loodusliku kaldenurgaga pinnased on: Kaljupinnased. 
2. Sulundsein peab ulatuma pinnasesse: vähemalt pool oma pikkusest
3. Müürilati ja seina vahele pannakse hüdroisolatsioon selleks, et  Müürilatt ei niiskuks. 4. Raadamine tähendab: kändude, juurte, kivide eemaldamist.


5. Nõrga pinnase puhul on mõistlik: pinnase asendamine tugevamaga. 
6. Pinnase kobedus iseloomustab eelkõige: pinnase tugevust.
7. Toolvärgiga katusekonstruktsioon tuleb valida juhul kui : katus  ehitatakse suure avaga hoonele. 8. Lamekatustele kasutatakse kalde andmiseks: keramsiitkruusa.
9. Pööratud katusele on vajalik paigaldada hüdroisolatsioon vahelae paneeli  peale. Väide on : ÕIGE 10. Alarõhutuulutid tuleb lamekatusele paigaldada selleks, et :  Tuulutada soojustuse ülemisi kihte.  Materjali mahu massi vähendamist hõõrde ja löökide toimel 
iseloomustatakse: kuluvsega
Materjali tulekindlust iseloomustab: kõrgete temp. Taluvust ilma 
sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta.
Materjali omadust koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja 
hiljem säilitada deformeerunud kuju iseloomustatakse : plastsusega
Materjali veeläbilaskvus on suurem: avatud pooride puhul.
Materjali kõvadust kontrollitakse: kriimustusele ja sissetungimisele
Materjali mahumass näitab: materjali massi koos pooridega. 
Kerged ja poorsed materjalid on üldiselt: väikese soojusjuhtivusega.
Materjali survetugevust kontrollitakse: kuubi ja silindri kujulisele 
katsekehale.
Niiskus mõjutab materjali soojajuhtivust: ÕIGE
Heli peegeldavad materjalid on: kõvad.  Millises suunas kahaneb puit kuivamisel kõige rohkem: 
tangensiaalsuunas.
Suvel kasvanud puit on: heledam ja poorsem.
Milline alljärgnevatest variantidest iseloomustab oksa seisukorda puidus? 
Sarvoks
Puidu välispraod tekivad enamasti: puidu ebaühtlasel kuivamisel.
Niin, milles liiguvad puidu mahlad, asub: puidu keskel.
Puidu kaitstakse tule eest: antipüreenidega.
Niiskus mõjutab kõige rohkem puidu: paindetugevust.
Puidu tugevusnäitajad määratakse: 15% niiskuse juures.
Elektrilise kuivatusmeetodi eeliseks kamberkuivatamise suhtes on: lühike 
kuivamisaeg.
Puidu ümarmaterjalid jaotatakse sortidesse: puidu väliste tunnuste 
järgi. Milliseid metallidest tooteid saadakse valamise teel: valamu
Legeerivad lisandid on: ained, mis vähendavad terase roostetamist.
Üksikute laikudena levivat ja sügavamale tungivat korrosiooni, mis on 
ohtlikum ja mida pole väliselt näha nimetatakse: kohalik korrosioon.
Kõrgahjust saadavat sulamit nimetatakse: malmiks.
Terase toormaterjaliks on: toormalm
Madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid: alla 2.5%
Vask on : väikese elektritakistusega. 


Metallide keemilised ja mehaanilised omadused mõlemad on kontrollitud: 
C – gruppi terasel.
Mustmetallid koosnevad: rauast ja süsinikust.
Metalli tootmisel kõrgahjus: vajub raud põhja ja jääkained settivad 
peale. Krobelise ja erikujulise teraga on: mäeliivad.
Graniit on: tardkivim.
Looduskivi plaate toodetakse, kas : saagimise teel.
Killustiku fraktsioon näitab: tera läbimõõtu.
Mida näitab savide juures rullpiir: savi vee sisaldus %-des, mille juures
savi on juba rullitav.
Külmakergelisteks loetakse materjale, siis kui nad  paisuvad oma mahult : 
2…4%
Kumb pinnas on külmakerkelisem, kas : liivsavi
Paekivi on: settekivim
Välistrepi puhul on oluline tema: külmakindlus.
Hea ehitusliiv on: mäeliivad. 
Katusekividelt nõutakse suurt: külmakindlust.
Milline omadus kirjeldab kõige paremini kergkruusa: hea soojapidavus.
Telliste põletusaeg on: sõltub toorainest. 
Missugust meetodit kasutatakse lintpressi puhul? : plastne meetod.
Suure tulekindlusega tellist nimetatakse: šamott-tellis.
Telliste põhisuurused on: 250 x 120 x 65 (testis valesti 235x110x96)
Kraanikausside, wc-pottide valmistamisel kasutatakse: lobrimeetodit.
Toortellised tehakse enne: 5-10% suuremad kuna savi põletamisel 
kahaneb.
Liiva lisatakse keraamilise materjali toorsegule selleks, et vältida 
kuivamisel pragusid.
Millise kuumuse juures tekivad savis uued keemilised ühendid, mille juures
savi enam plastseks ei muutu? 700-1000 kraadi. Kips on: õhksideaine.
Tsementil kontrollitakse põhiliselt : paindetugevust.
Miks on vajalik tsemendi põletamine: et lubjakivist eralduks CO2
Keemiline ühend Ca(OH)2 kannab nimetust: kustutatud lubi.
Tsemendi normaalsed kivistumist tingimused on: temp 20 kraadi, RH 
90-100%
Milline järgnevatest kasutusaladest ei kuulu lubjale? Keraamiliste 
toodete koostisosa.
Kips  : tardub kiiresti ja selle protsessi käigus eraldub soojus.
Tsemendi korrosiooni võib põhjustada: vesi – muudab poorseks.
Mineraalsed sideained: kivistuvad.
Põlevkivitsement on tundlik: temperatuuri suhtes.  Tugevuse C 20 / 25 puhul näitab väiksem number: silindrilise katsekeha
tugevust
Betooni kivistumist saab kiirendada: aurutamisega.


Silikaattellis on : madala tulekindlusega ja ei sobi küttekollete 
ehitamiseks.
Raudbetoon toote vorme on: vajalik enne betooniga täitmist katta 
määrdega. 
Mida suuremaks läheb vesitsementtegur, seda: väiksem on betooni 
survetugevus.
Betooni plastsus sõltub: veesisaldusest. 
Betooni survetugevus sõltub killustiku fraktsioonis. Väide on: ÕIGE
Betoon saavutab oma lõpliku survetugevuse: kivistumine on pikk 
protsess ja selleks ulub aastaid. 
Mida näitab betooni puhul F50 … F500? külmakindlust.
Betooni kasutatav vesi: peab olema sama puhas nagu joogivesi. Tugevus on tähtsaim omadus: müürimörtidel.
Transportimist taluvad paremini: lubimördid.
Krohvimördi ülesandeks on: siluda aluspindu ja kaitsta seina välismõjude 
eest. 
Mördi funktsioon müüritises on: siduv ja koormusti edasikandev funktsioon.
Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et : mördi seismisel ja 
transportimisel ei kihistuks. 
Ainult kuivas kohas saab kasutada: õhkmörte. 
Soojaisolatsioonimaterjalide mahumass on enamasti alla: 500 kg/m3
Kergeid mörte kasutatakse seal, kus on: suurendada soojapidavust. 
Mördi kuivsegudele on vajalik lisada: ainult vett. 
Heliisolatsiooni materjalid peavad olema: võimalikult kerged ja poorsed.  Hoone nõutav tulepüsivusklass määratakse: hoone kasutusviisi, 
korruselisuse ja inimeste arvu järgi hoones. 
Hooned jagatakse tulepüsivuse alusel: kolme klassi.
Vähekorruliseks hooneks loetakse: kuni 3 korruselist hoonet.
Kui hoone on ristküliku kujuline ja paneelid toetuvad taladele ja seintele, 
siis: tegemist on mittetäieliku karkasshoonega. 
Kui hoone on ristküliku kujuline ja paneelid toetuvad pikematele seintele 
siis: tegemist on pikikandvate seintega hoonega. 
Kas vabaduse platsil olev tunnel Tallinnas on: rajatis.
Hoone tulepüsivusklass TP-3 näitab, et tegemist on tuld kartva hoonega. 
Monteeritavad hooned on: karkass – ja puitkilphooned. 
Vahelae üks m2 kaalub 1 tonn ja kandeseinte vahekaugus on 8m. Koormus
välisseinale on: 4 tonni/jm
Hoone stabiilsus rikub: vertikaalne koormus. Kas hoone rajamissügavuse määramisel tuleb arvestada ka naaberhoonete
vundamendiga? : jah tuleb küll.
Kumb on olulisem vundamendi hüdroisolatsiooni paiknemiskoht keldriga 
hoonel: taldmiku ja vundamendi seina vahel.
Headeks ehitusalusteks loetakse: jämepurdpinnseid.
Ehitusgeoloogiliste uurimistööde aluseks on: asukoha geodeetiline plaan.
Kas peenpinnaste (liblekujulised osakesed) tugevus sõltub vee olemasolust
pinnases? : jah, sõltub küll.
Tugeva pinnaseni rammitud vaiasid nimetatakse: postvaiadeks.


Sügava keldri puhul on oht, et keldrisein puruneb mullasurvele: jah, see 
oht on täiesti olemas. 
Külmumispiirist kõrgemale võib rajada: kuni kolmekorruseline piki – ja 
põikiseintega hoone.
Nõrkade pinnaste puhul kasutatakse enamasti: vaivundamente. 
Kas veetase pinnases võib muutuda: võib küll, see sõltub aastast ja 
aastaajast.  Aknapale on: seina osa. 
Ennastkandvad seinad kannavad: omakaalu ja tuulekoormust. 
Diafragmadena (jäigastus elemendid) töötavad hoones : ainult need 
välisseintega ristuvad seinad, mis on seotud välisseintega. 
Puitsõrgestikposti samm valitakse pigem kas: poste katva plaadi mõõdu 
järgi.
Tellisseinad laotakse seotisse kuna: seotisega tagatakse seinale stabiilsus. 
Välisseinad on enamasti: mitmekihilised seinad. 
Mida väiksem on seinamaterjali survetugevus, seda: paksem peab olema 
sein.
Tugevdatud silluseid kasutatakse: vahelagedega koormatud piirkondades. 
Müüri sidumisankrud peavad olema seinas: kaldega väljapoole. 
Välisseina sisepinnalt väljapoole liikudes peab iga järgmine kiht olema 
eelmisest: suurema aurujuhtivusega.  Trepi käsipuu peab olema: 1.0 m kõrgune
Vahelae materjali valikul tuleb lähtuda: arhitektuursest lahendusest, hoone
nõutavast tulepüsivusest, koormusest vahelaele. 
Vahelae helipidavust aitab hästi suurendada: ripplagi paneelide all.
Pinnasele rajatava põrandakonstruktsiooni valikul tuleb lähtuda: 
tervisekaitse – ja tulepüsivuse nõuetest. 
Õõnespaneeli vajalik toetuspikkus seinale: peab olema alati vähemalt 
120mm
Lodza on: välisseintega piirnev konstruktsioon.
Vahelagede esitatavad helipidavuse nõuded, mille täitmine tuleb tagada, 
on löögimüra ja õhumüra. 
Puittreppe on lubatud ehitada: ainult kuni 2 korruselistele hoonetele.
Pinnasele rajatud põrandas paigaldatakse hüdroisolatsioon võimalikult 
pealispinna lähedale põrandasse: märgades ruumides kuiva pinnase puhul.
Puitvahelaetalade sammu määrab ära: vahelaele mõjuvad koormused ja 
tala pikkus. Sulundseinu on vaja ülevat toestada: juhul kui sulundsein on väga pikk.
Enne mullatööde alustamist on oluline välja selgitada: pinnase omadused. 
Millise katuseelemendi toetus välisseinale põhjustab seinas max 
horisontaalreaktsiooni? : pennsarikatega katus.
Toestustega kaevamine on sobilik: linnatänavatel, kus on vähe ruumi.
Roovide samm sõltub: katusekattematerjalist. 
Kõrgetel lamekatusega hoonetel peab väline vihmavee äravool olema: 
organiseeritud.
Katuse lumega koormamisel hakkab penn tööle: survele.
Pinnase vettimine: mõjutab pinnase varisemisnurka.


Lumekott tekib katusel: neelusarika piirkonda.
Mullatööd sisaldavad endas: ettevalmistustöid, kaevetöid, haljastustöid.  Betooni tellimisel on oluline öelda: betooni maht, tugevusmark ja killustiku 
fraktsioon.
Seina ja posti kõrvalkalle vertikaalist võib olla: max H/200
Temperatuuri vuuk peab läbima: kogu müüritist.
380mm paksust telliskivi müüri nimetatakse: poolteistkivi seinaks.
Vaiade ülesandeks on ehitise koormuse ülekandmine. Väide on: ÕIGE
Telliste püst – ja rõhtvuugid peavad alati: olema mördiga täidetud.
Betooni järelhooldust (kastmist) tuleb teha: vähemalt nädala vältel.
Niiskuse tungimist müüritisse pinnase kaudu aitab takistada: horisontaalne
hüdroisolatsioon.
Töövuugid jäetakse betooni: vana ja uue betooni liitekohtadesse. 
Betooni transportimisel kaugete vahemaade korral on vajalik: lisaks 
segamisele lisada ka vett.