EHITUSMATERJALID UURIMUS (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 8 2021 Uurimus Rühm:  Mattias Põldaru


1. 13. JANUARY 2022PROBLEEMI KIRJELDUS Valitud hoone asub Mustamäel, Linnu tee tänaval. Probleemiks on vundamendi kahjustused, mis on   põhjustatud   hallituse   ja   samblikute   kasvamisest   tema   pinnal.   Seda   nimetatakse   ka biokahjustusteks.   Biokahjustused   on   materjali   omaduste   muutumine   ja   materjali   lagunemine bioloogiliste   organismide,   nagu   seente,   vetikate,   samblike   toimel,   mis   mõjutab   nii   hoonete seisukorda kui ka hoonetes elavate inimeste tervist. Biokahjustuste tekkimise kõige otsesemaks mõjutajaks on liiga suur niiksus. Lisaks, kui sellele hoonele oli tehtud lintvundament, siis suure tõenäosusega seda armeeriti. Üleliigne niiskus, mis sattus vundamendi pinnale võis põhjustada betooni ehk sarruste korrosiooni ja selle tõttu väheneb vundamendi tugevus ja tulevikus elada sellisel majal võib olla ohtlik. Piltidelt on näha, et hoone on ehitatud tee ääres ja vundamendiga külgneb tänavakate. Vundamendi ja kõnnitee liitumiskohas kasvavad hallitus ja samblik.   Joonis 1. Linnu tee tänaval asuv hoone 2. PROBLEEMI PÕHJUS Probleemi põhjuseks võib olla puuduv või ebapiisav hüdroisolatsioon. Samuti valesti planeeritud pinnase   kalle,   mis   juhib   niiskuse   vundamendi   sisse   ja   soodustab   hallituse   ja   samblikute kasvamist. Kahjustused võivad tekkida juhul, kui tuulutusavasid hoida kogu aeg kinni, lahti või


nad üldse puuduvad. Sademeveesüsteemi puudumine võib ka põhjustada ülaltoodud probleemi. 3. PROBLEEMI LAHENDUS Tekkinud   niiskusprobleemide   esimeseks   lahenduseks   on   drenaaži   paigaldus.   Drenaaži paigaldamisel tuleb jälgida, et dreneeriv torustik paikneks õigel kõrgusel ning oleks kaldega. Vastasel juhul võib efekt olla hoopis soovitule vastupidine. Drenaaži pagaldatakse, et katkestada vee kapillaarset tõusu, hoida pinnasevee tase piisavalt kaugel põrandast ja vundamendist, koguda pinnases   liikuvat   vett   ja   juhtida   see   vundamendist   eemale.   Peale   torudrenaaži   aitab   niiskust vundamendist eemal hoida ka killustikust või kergkruusast drenaažikiht.  Teiseks  lahenduseks  võib  olla  vundamendi  hüdroisoleerimine  kui   varasemalt  seda  ei  teinud. Selleks   tuleb   vundamendi   lahti   kaevata,   seinapind   võimalikult   puhtaks   ja   tasaseks   teha, põhjalikult kuivada lasta ning siis sooja ilmaga katta vundament näiteks bituumenmastiksiga.  Kolmandaks,   et   vältida   niiskuse   sattumist   vundamendi   ja   sokli   pinnale,   tuleb   paigaldada sademeveesüsteemi, et ta juhtiks üleliigne vihmavesi ära. Katuselt tulevad veed juhitakse rennide ja   torude   süsteemi   abil   sademeveelehtrisse,   mis   ei   lase   torustikku   prahti   ning   on   samas   ka sademeveetorustiku hooldusava. Lehtri sõela keskel on kuskil 20 mm läbimõõduga ava, mille kaudu saab vajadusel juhtida torustikku pesemisvooliku. Sademeveetorustik rajatakse veetiheda konstruktsioonina, vältimaks vee sattumist torustikust pinnasesse. Vältida tuleb ka sademevee sattumist drenaaži, mis tooks kaasa vee suunamise hoone vundamendi alla.  Neljandaks, vundament peab olema hästi ventileeritud. Ventilatsiooni tagamiseks on võimalik teha   vundamendile   spetsiaalseid   auke,   mida   nimetatakse   ventilatsiooniavadeks.  Vundamendil asuvad   avad   põhjustavad   tõmmet,   mille   tõttu   niiskus   eemaldatakse   vundamendiga   piiratud ruumist. Teine ventileerimise meetod on toite- ja väljatõmbeventilatsiooni süsteemi paigaldus. Selle   süsteemi   abil,   võetakse   keldrist   niiskust,   kahjulikke   gaase   ja   tuuakse   seda väljatõmbeventilatsioonitorude kaudu tänavale. 


                            Joonis   2.  Toite-   ja   väljatõmbeventilatsiooni   süsteem               Joonis   3.   Ventilatsiooniavad vundamendil                             Joonis 4. Vundamendi hüdroisoleerimine                          Joonis 5. Drenaažitoru paigaldus
bituumenmastiksiga 4. KASUTATUD ALLIKAD Kallavus, U. Hoonete biokahjustused. Link: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/hoonete- biokahjustused-2  Loit, M. Vundament ja sokkel. Parandamine ja parendamine. Link:  https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/vundament-ja-sokkel-parandamine-ja-parendamine  Ilma autorita. Maja vundamendi ventilatsioon: millal seda vaja on ja kuidas õigesti varustada.  Link: https://hundred-worries.com/et/advices/19615 

Document Outline

• 1. 13. January 2022probleemi kirjeldus
• 2. Probleemi põhjus
• 3. Probleemi Lahendus
• 4. Kasutatud allikad