[email protected] 5. okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE
aastaid Jaan Punga meeli köitnud ja piltidele ainest pakkunud teema on nüüdseks vormunud terviklikuks näitusekomplektiks, ülemlauluks Emajõe Ateenale. Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid. Tema kunst on teataval määral ajaülene, selle eesmärgiks on luua esteetiline tervik. Oma sõnumi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja
//[---] ,,Prelüüd rüütlirüüs ehk Kui tülpid, ära tee väljagi" Mõnikord võtab luule ka lihtsalt hüüatuse kuju: Olen pettunud ettureis! Milleks mulle perutavaid statiste, kui küllalt kohtab erutavaid sadiste! Nõuan sult kirjalikku südametunnistust! 3. Tagasiminek sümbolismi juurde, luule muutumine filosoofiliseks, taustaks igavikulisus ja nukrus (,,Kas süvenev sügis viib sinugi?..."): Tuuled tulevad, Kaeblikult kiunlevad. Tuhmuvas kullas on võrad. Vaikuse tusased öökullid liuglevad. Mullas ja hinges on mõrad. [---] Alliksaare loomingu näiteid
Runneli loomingut on mõjutanud Visnapuu, Enno, Sööt ja P.-E. Rummo. Luulekogud ja luuletused · ,,Maa lapsed"- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. · ,,Laulud tüdrukuga"- 1967. aastal ilmunud kogu, kus jätkub debüütkogu laadis. · ,,Avalikud laulud"- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules. Luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. · ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- 1972. aastal ilmunud kogu koosenb valdavalt uuematest rahvalauludest. Selles kogus keskendub Runnel eesti rahva saatusele. · ,,Mõru ning mööduja"- 1976. aastal ilmunud aja- ning inimesekriitiline süngemeelne kogu. · ,,Kodukäija"- 1978. aastal ilmunud valikkogu, mis annab läbilõike Runneli senisest luulest
1. Range ja vormipuhasluule. Itaalia sonetid, risriim. Ilu, luule, kunst. Vastandamine, alliteratsioon, kõlamäng. 2. 60 I pool. Sõnadega eksperimenteerimine ja kõlaväärtus. Aforistlik luule: kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Palju improvisatsioonilist, tagamõtteta huumor. Uued sõnad – naudingunuudlid, ninatelepaatia., sinumõnu. Puudub terviklik kompositsioon, luulevood, mängurõõm. 3. Filosoofilisus, sümbolid, igavikulisus, nukrus. Luuletused näivad lihtsad ent sisendusjõulised. Vabavärss ja riimiline luule, loov sõnakuulutaja. Pilet 10 1. Klassitsismi mõiste, Moliere’i elu ja looming, ühe näidendi analüüs Klassitsism – lahutas vastandid. Klassikalise esteetika põhimõtted, antiigi eeskujul. Keskaeg → renessanss→klassitsism Klassitsism oli eelkõige 17. sajandi keskpaiga nähtus. Kõige puhtamal kujul esines Prantsusmaal, Louis XIV ja kardinal Richelieu ajal
annaabi.ee 
