Järgnes 18.saj lõpu "Soti valgustusajastu" ja Adam Smith, David Hume ning Adam Ferguson. Sotsioloogia sünniks vajalike eeltingimuste hulka kuulusid nii traditsiooonide nõrgenemine, arusaama tekkimine, et sotsiaalne kord pole jumaliku päritoluga, kui ka suurenev sotsiaalne mitmekesisus. Modernsus. Moderniseerumine võimaldas lihtsa traditsioonilise ühiskonna killustumine esile kerkida iseseisvatel indiviididel, keda vähemalt abstraktsel tasandil peeti võrdseteks. Samaaegselt egalitaarsuse levikuga tekkis ka ideoloogia mis seda õigustas, ning need kaks nähtust toeatsid teineteist vastastikku. Egalitaarse individualismi esilekerkimine muutis nii ühiskonna ülesehitust (eriti mis puudutab suurenenud vabadust eraelus ja suurenenud piiranguid avalikus elus) kui ka meie nägmust oma ideedest ja väärtushinnangutest. Anoomia ja ühiskondlik kord. Robert Mertoni hinnangul on kuritegevus ja hälbimine modernse ühiskonna lahutamatu osa, ühsikond kuulub kultuurist ja sotsiaalsest
17 kõigis teadaolevates püügimajanduslikes ühiskondades ja kahtlemata ka kiviaegses Eestis. Võim ei ole püügimajanduslikes ühiskondades legitimiseeritud ning tugineb üksnes autoriteedile. Kogukonnale olulisi küsimusi otsustatakse vaidlustega, kus osalevad praktiliselt kõik kogukonna liikmed. Pealik võib küll näiteks kohut pidada, ta ei suuda aga garanteerida oma otsuste täideviimist. Majandusliku egalitaarsuse tagab redistributeerimise süsteem. Esemed vahetavad kinkimise läbi pidevalt omanikku, jahisaaki jagatakse ka teiste kogukonna liikmetega jne. Püügimajanduslikud ühiskonnad on alati väikesed, koosnedes kuni sajast inimesest. Kultuurantropoloogilises uurimistöös nimetatakse taolisi ühiskondi inimsalkadeks (band). Kogukondade väiksuse tingib ühiskonna püügimajanduslik iseloom, s t võimalused toitu hankida. Nö omandiõigus
kuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, 11 mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete
sotsiaalne vastutus, negatiivset vabadust tuleb Thomas Hill Greeni arvates arendada positiivse vabaduse käsitlusena - inimestele luuakse võimalus ennast arendada ning oma võimeid realiseerida Libertarism = paremliberalism - jõuline heaoluühiskonna eitus ning tagasipöördumine mitmete klassikalise liberalismi ideede juurde Konservatism Põhiideed tekkisid 19. saj võitluses liberaalsete ja sotsialistlike ideedega ning vastanduvad eelkõige viimaste egalitaarsuse ja revolutsioonilisuse taotlustele Põhielemendid: inimene on ebatäiuslik - pole muutumatu, liigne võrdsustamine ühiskonnas on halb -> siis tuleb ühiskonna stagneerumine muidu, riigi rolli rõhutamine Klassikaline konservatism: rajajaks Edmund Burke - ühiskond pole lihtsalt indiviidide summa, vaid elav organism, kus tervik on suurem osade summast, see tervikorganism on vajalik inimesele kui ühiskondlikule olendile Sotsiaalkonservatism: 19
14.7. Mis eristab demokraatlikku ühiskonda totalitaarsest? Mitte see, kui palju inimesi valimas käib - diktatuuririikides on see protsent väga kõrge - vaid see, kas eksisteerib legitiimne opositsioon. Totalitaarsed reziimid üritavad reguleerida ühiskonda ja selle liikmete elu kõiki aspekte, kaasa arvatud religiooni ja eraelu. Kõige tavalisemad on totalitaarsed reziimid ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või egalitaarsuse ideoloogia. Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. Demokraatlikud reziimid · Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon · Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus
arusaam õigusest. See siin on õigusajalooline pilk tagasi minevikku. VANAAEG - JUMAL KESKAEG - JUMAL + MAAILM UUSAEG - INIMENE 2.1. Õigus kui jumala tahe Läänemaise õigusarusaama kujunemisele on etendanud kõige otsustavamat osa judaism samastab õigust Jumala tahtega, talle on omistatud seadusandluse võim ja omadused. Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Egalitaarsuse põhimõte kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. Tugev jumalik iseloom on õigusel ja islamimaades, kus õigus põhineb Koraanil ja Sunnal. Islami õiguse puhul õigus ja religioon ei ole lahutatavad. 2.2. Õigus kui õigluse väljendus (õigluse idee osa) Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest.
vahel. Marx rõhutab, et feodalismis oli ekspluateerimissuhe nähtav, kuid kapitalismis pole see niivõrd esiplaanil. Ekspluateerimissuhte seletamiseks kasutas Marx lisaväärtusteooriat kapitalist palkab töölised, kes toodavad rohkem, kui kapitalistil kulub palkade maksmiseks ja kulude kandmiseks omandi eest. Tekib lisaväärtus ehk kasum, mille kapitalist oma taskusse pistab. Marxi egalitaarsus ehk võrdsustamise idee väljendub 3 teesi kaudu: 1. radikaalse egalitaarsuse tees inimkonna õitsengule aitaks suuresti kaasa see, kui materiaalsed ressursid oleks võrdselt jaotunud kõigi vahel. Ideaaliks klassideta ühiskond, mis pidi tekkima peale revolutsiooni. Loosung: ,,Igaühele tema vajaduste järgi, igaühelt tema võimete järgi." Kui see laieneks kogu ühiskonnale, võidaksid kõik; 2. ajaloolise võimalikkuse tees ainult väga produktiivse majandussüsteemi
Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaalkuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka
samastab õigust Jumala tahtega, talle on omistatud seadusandluse võim ja omadused. Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe – on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Judaism pärandas ka seaduse järgimise, seaduse austamise ja karistamise probleemide lahendamisviisi. Kehtib põhimõte, et usklik juut seaduse järgimisega saab end avaldada kui headus ja tema väärtus avaldub nende normide järgimises. Egalitaarsuse põhimõte – kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. 2. ÕIGUS KUI ÕIGLUSE OSA Kreekas - Ühiskondlik kord on inimeste looming, looduslik saavutis. Kõik inimesed on looduslikkusest lähtudes võrdsed ja ühetaolised, neile on ühine nomos (algeline püha komme,
annaabi.ee 
