helid/muusikapalad välja tõin? Eesti hümni valisin juba lihtsalt sellepärast, et see on Eesti tunnus laul. Saaremaa valss peaks peas olema igal saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin? Need toidud on minu jaoks väga maitsvad ja ma arvan, et paljudele teistelegi meeldivad need. Just need toidud on Eestis kujunenud traditsiooniks pühade ajal. Näiteks igal jõulul söödakse erivenates peredesseapraadi, verivorsti(tanguvorsti),
nagu raamatus teda kirjeldatakse. Seevastu üllatas uudne lähenemine koreograafiaga: kasutatud oli nii balleti kui ka flamenco elemente, mis mõjus ootamatu ja täiusliku kooslusema. Arvan, et üldjuhul oli tabatud Georges Bizet’ stiil, mida saab iseloomustada just 3 omadussõnaga: kirglik, hoogne ja tuline. Nii lauljad kui ka orkester olid leidnud endas sisemise hispaanlase ning unustanud kolmeks tunniks tuima eestlasliku oleku. Iga noodiga värvisid nad erineva õhkkonna saali. Tekkis tunne nagu viibiks kuumas Hispaanias, mitte külmas ja karges Haanjas. Ooper „Carmen“ on siiani parim etendus, mida olen näinud ja soovitan seda kindlasti kõigile. Kui on soov pageda argielust kuuma Hispaaniasse või tahtmine nautida kirgliku esitust nii orkestri kui ka lauljate poolt on „Carmen“ just õige valik.
see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei pääsenud ka mina selliste emotsioonide käest. Eesti koorimuusika üks absoluutseid tippteoseid. 2 „Hakkame, mehed, minema“ Ernesaks kirjutas teose 1933.aastal ning selle tekst on võetud rahvaluulekogumikust. Läbi sõnade ei kuule ühtegi korda s-häälikut, kuigi see on eesti keele üks levinuimaid kaashäälikuid. „Hakkame, mehed, minema“ on tõsise, raske, eestlasliku viisiga. Viis on mollis, vaheldub duuriga. Esineb väga palju huvitavaid kõrgendatud astmeid ja madaldatud astmeid ridade lõpus. Laul on enamasti 3-häälne ja partiide sisseastumised on seatud väga huvitavalt nii, et toimub rütmiga mängiv hüppamine. Rütm on aeglane, astuv. On aeglustusi. Meeleolu on samuti tõsine nagu viis ja rütm, enamasti kurb, kuid lootusrikaste vahedega. Lugu väljendab endas tõsiseid tundeid, mulle seostub üldpilt vana eestlasega,
uhkema maja ehitada ning kallima auto osta. Mida tõusiklikust eluviisist välja saab lugeda? Vana Euroopa vaatab sarkastilise muigega eemalt seda pidevat rahale korraldatud võidujooksu ja ahnust, mis Eestit iseloomustab ning laiutab teadmatuses käsi. Talle näib arusaamatuna, miks Eesti just nõndasugune on ja eestlane niimoodi käitub. Mõtleb, et ehk tõesti on vanajumal loonud rahvused erinevad, mõne veidi totrama kui teise. Kuid Eestis elav inimene mõistab eestlasliku käitumismustri tegelikku palet paremini, kui ükski teine ilmakodanik ning lõppude lõpuks, kas siin aset leidev konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem pingutama ja seeläbi luuakse eeldused arenguks. Hea õnne korral edastame ühel päikselisel päeval nii mõndagi loorberitele lebama jäänud täna edukaks peetavat Euroopa riiki. Näiteks Kreekat, mille majandus Euroopa Liidu abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid
tasemele: "Tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudu kui rammust." Jõudu peeti tol ajal suuremaks väärtuseks, nüüdseks hindame aga enam pideva vaevaga saadud vaimutarkut. Tammsaare on lahutamatu osa Eesti kultuurist ning oma koha 25-kroonisel igati ära teeninud, ehk isegi väärinuks troonimist 500-kroonisel. Ta on kirjutanud ühe eetlasi ja tema põhiolemust kõige tõetruult edasi andva teose. Andresest on saanud tööka eestlase võrdkuju, Pearust eestlasliku kadeduse ja jonnakuse sünonüüm. Teosele lisab laiahaardelisust ka igikestev tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Viimase jaoks on elu eelkõige mäng ja jõukatsumine, olles enne juba kõigele käega löönud ja nautides muretult ja rõõmsalt kemplemist
on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele elama ja ennast seal üles töötavad. Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit Andres ja Pearu tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. ,,Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu Andrese saladuse teada saab. Aga niipea kui ta selle oli kuulnud karjus ta: ,,Sa pidid ju kõvasti, et kõik kuulevad
Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke. Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju. Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad "joomine" ja "kultuursus". Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda vähem inimeses kultuursust järele jääb, mida vähem juua, seda enam ta oma kultuursust säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti terviseprobleemid, vägivaldsus ja muud õnnetusjuhtumid. Statistika näitab, et vaid 15% täiskasvanutest on need, kes ei tarbi üldse alkoholi. Sugu ja vanus ei mängi alkoholi tarbimisel enam ammu mingit rolli. Meeste hulgas on alkoholi tarbmine küll suurem ,kuid mitte oluliselt. Enese purju joomine hakkab Eestis juba väga noorelt. Euroopa maade edetabelis on Eesti noored masendavalt ees, püsides 3. - 4. kohal
sümmeetria vastu. Mõisast üleüldse sai utoopiakujund. Kujunes Balti mõisale omane skeem, mille keskel oli härrastemaja idealiseeritud kuju, mille kinnituseks on Saare, Elistvere ja Luua mõisad. Püsisid Rootsi ajast pärinevad ehitustüübid ja vormid. Vana kombe kohaselt olid tollased aadlielamud laotud üles tahutud palkidest, värvitud mustaks või rootsipunaseks, kaunistatud siniste räästakarniiside ja valgeks lubjatud korstnapiipudega. Põltsamaa lossist sai taastamise käigus eestlasliku rokokoo hea stiilinäide. 1966. aastal mõisahoone saalis don Quijote teemaliste seinamaalide alt paljastunud maalingud kannavad tuntavalt Rousseau ,,Tagasi loodusesse" loosungit. Ka siin on kasutatud stseene ,,Metamorfoosidest". Toompea lossi iseloomustavad ühelt poolt barokk ja selle järelmõjud, teisalt klassika kui uue ja üleva 8 Eesti 18. sajandil kutse, Saksa maitse ja Preisi diktaat
haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri Luuletus: ,,Ajatu mälestus"- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi tunnetab? Ajatut mälestust, ühendab põlvkondi. Ajatu. Sügisball: minevikuta ja tulevikuta inimesed. Polnud reheahju
seda nii oma kodu lähedal kui ka Eestimaa muudes paikades. Taimi, loomi ja linde tutvustades kindlustatakse looduskirjanduse abil, et lugeja leiab midagi tuttavat ja omast igast kodumaa nurgast. Erinevalt näiteks Ameerika looduskirjandusest ei iseloomusta eesti looduskirjandust niivõrd globaalsete keskkonnaprobleemide kajastamine või inimese ja looduse vaheliste suhete üldistamine. Siinses traditsioonis on tähtsad kohaliku looduspärimuse ja -teadmiste edasiandmine, oma kodu tunde ja eestlasliku identiteedi kasvatamine kirjasõna kaudu. Eestlased kui "loodusrahvas" Analüüsides looduskirjandust nagu mis tahes teist looduse esitlusviisi eesti kultuuris, ei pääse uurija identiteeti ja ideoloogiaid puudutavatest küsimustest. Selleks on eestlasi liiga sageli peetud loodusrahvaks, kelle lähedane suhe metsaga neid naaberrahvastest ühtaegu eristab ja esile tõstab. Kui säärane arusaam ei sobinud kokku mõne ajaperioodi teistsu-
Teoses on 170 tegelast, ta annab ülevaate eesti ühiskonna arenguloost ligi 50 aasta jooksul. Sügav elukujutus, esitatud probleemide filosoofiline ajatus. 1934 "Elu ja armastus" romaan. Palju dialoogi. Peategelased Rudolf ja Irma. Noored otsivad õnne linnast. Mehe ja naise suhted. Tugev kriitika eesti võrsuva väikekodanluse aadressil. 1935 "Ma armastasin sakslast" Peategelased Oskar (mõistuslik) ja Erika (armastuse nimel elav). Mina-vormis. Oskar kujutatud eestlasliku saamatusega, mille tõttu mõlemad õnnetud. Rahvusliku mineviku probleem- mil määral kannab eestlane kaasas oma rahvuslikku minevikku? Kuidas mõjutabajalugu meie kaasaega? Pigem raske minevikupärand, mis avaldab mõju ka omariikluse arengule. 1936 "Kuningal on külm" näidend. Ilmneb Tammsaare pessimism 1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan" peetakse kogu Tammsaare senise töö kokkuvõtteks. Pettumus ja pessimism. Maa peal valitsev ebaõiglus, lihtsate hingede allajäämine