19.20. ülekaalus ja see ülekaal kasvas, maal oli mitte vahetult seotud asustusloo ja sotsiaalse mo sajandi vahetusel elas väljaspool ametlikku eestlaste arv täiesti tühine, jõudsalt eestistusid biilsusega. Paraku on omaaegsete asutuste koduvalda u. kolmandik talupoegadest. ka linnad. Demograafilised eeldused sellekohane dokumentaalne materjal kõigist Valgas oli 1881. aastal 4115 ja 1897. aastal 10 922 elanikku, Ametlikult arenguks
Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr, Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase ja töömoraal. Tähtsal kohal olid ka Tallina ja Narva impordisadamad ning Pärnu ekspordisadam. Eesti rahvaarv kasvas 19. saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline haritlaskond. Kõrgkultuuri ja teaduse keel oli saksa ja vene, kuna eesti keel polnud veel saanud kultuurkeeleks.
aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks. 6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed
Kolkja (400), Linte (290), Varnja (260) ja Köstrimäe (170) külad. Väga omapäraseks haldusüksuseks on ka Piirissaare vald, mille rahvaarv on rahvastikuregistri järgi umbes 100 inimese ringis. Allpool annan lühikese ülevaate erilisematest asulatest. Kallaste linn Alale, kus praegune linn paikneb toimus 13.-14. sajandil venelaste ja vadjalste väljaranne. On teada, et antud ala nimetati 16.-17. sajandil Parmurannaks. Sisserännanud asukad eestistusid, kuid hilisema (18. sajandil) venelaste rändega piirkonda, muutus ala slaavilikuks ja elukorraldust juhtisid vanausuliste traditsioonid. Tänaseni on säilinud vanausuliste 1802. aastal rajatud puidust palvemaja. Aleviku staatuse sai Kallaste 1921. aastal ja juba 1938. aastal linnaõiguse. Traditsiooniliselt on asula peamisteks majandustegevuseks olnud kalapüük ja sibulakasvatus. Ka tänapäeval on linn suutnud säilitada oma eripärase arhitektuuri ja säilinud on ka väike
Hurda rahvaluule kogumise aktsioon. 4) Isesisvumine - Eeldused iseseisvumiseks (KULTUURILISED) : 1. Hariduse levik, haritlaskonna levik le Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, ritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. rkamisaeg. 6. htsustunne mis tuli kigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tstuse areng. 2. Talude priseks ostmise vimalus. 3. Raudteehendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste
1. Hariduse levik, haritlaskonna levik üle Eestimaa. 2. Rahvuslike seltside tegevus. 3. Kommunikatisooni laialdane levik (ajalehed, raudteed, üritused). 4. Eesti kirjakeele areng. 5. Ärkamisaeg. 6. Ühtsustunne mis tuli kõigi eelmistes punktides nimetatud asjadega. · Eeldused iseseisvumiseks (MAJANDUSLIKUD) : 1. Tööstuse areng. 2. Talude päriseks ostmise võimalus. 3. Raudteeühendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. · Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. · Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasõda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. · Iseseisvumise väljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud
aastal Eestis 923 000 ja maailmas pisut vähem kui 1 miljon. Mõeldav on, et ta võrdlemisi kergelt sulandub mingisse rahvusülesesse, rahvusest kõrgemal seisvasse etnosevormi, näiteks eurooplaste hulka, mille kujunemisprotsessid on XX sajandil alanud. Hiljem Eesti alale saabunute hulgas oli palju ka neid, kes ei vastandanud end põlisrahvastikule, ei haaranud mingeid eesõigusi. Seal, kus nad sattusid elama eestlaste hulka, nad eestistusid varsti. Omaette etniliste rühmadena säilisid nad vaid aladel, mida eestlased millegipärast polnud asustanud. Seal saigi neist aja jooksul samuti põlisrahvastik, ainult etniliselt eestlastest erinev. Niisuguseid rühmi kujunes Eestis kaks. Eesti loodepoolsetele saartele ja viljatule looderannikule asus keskajal rootsi kalureid ja hülgekütte. Pikapeale kujunes neist omapärase kultuuri ja elulaadiga omaette hoiduv eestirootslaste rühm
Sinililled/ülased Karukellad looduskaitse all Ogaõun- eriti seemned Unimagun Kollane mesikas Kilpjalg Jugapuu Hane/jõgi/koer/(mets harak - söödav)/vesi/haneputk Hiirekõrv mürgine,samas kõrgvererõhu korras alandab.Madala vererõhu korral mitte tabida. Kukehari Tungaltera Kõõlusleht Kultuurtaimed eestis 4-5tuhat aastat tagasi. Esimesena sai eestis arvestatavaks toidualuseks enne põhja ui lõuna eesti. Tänu paekivile räägime eesti mitte läti keelt. Siia asunud põlluharijad eestistusid siin. Lõunasse asunud põlluharijad säilitasdkontakti lähteküladega, neil jäi keel püsima. Esimestena oderja nisu,köögiviljadena naeris ja rõigas, uba ja hernes. Oder I Rukis - oli algselt nisupõldude umbrohi. Põhjapool osutus kehvadel aastatel suurema kasuga kui nisu. Nisu I Kaer odra umbrohi, umbrohuna säilinud( tuulekaer metsik) Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I Kapsas Porgand- keskaeg olnud juba olemas Rõigas I
*Rootsi valduses olid: Põhja-Läti *Positiivsed pooled: I Rahvaharidus pandi alus II Eesti kirjakeele arengule III Usuelus sai võidule Luterlus IV Eesti kultuur sai osaks Põhja euroopas *Sõdade tagajärjel oli: I Rahvaarv vähenenud II Suured inimtühjad piirkonnad III Linnad hävinenud *Eesti aladele hakkas tulema rahvast naaber maadest.(Venemaa, Soome, Läti) Tekkis migratsioon *17 sajandi teises pooles oli maarahva palju migrante. *Migrandid segunesid ajapikku kohalikega ja eestistusid *Linnas rahvas saksastus *17 Sajandi lõpuks elas eestis umber 400 000 inimest. *Balti maariigi tekkimine *Rootsi kuningas Gustav Adolf II ei tunnustanud liivimaal kehtivaid seadusi. *1634 tunnustati liivimaa rüütelkonda *1643 sai liivimaa rüütelkond valida maanõunike kolleegiumi *oli kõrgeim võimuasutus *Kõigis riigivõimu poolt tehtavates otsustes pidi olema kohalike aadlike nõusolek *Eestil oli tähtis osa euroopas vilja müük *Suurenesid mõisa põllud ja talupoegade koormused
annaabi.ee 
