Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Eesti sport 30ndatel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keres, male, sport, kristjan, palusalu, maadluse, rooma, rapla, reorganiseerimine, kehakultuuri, olümpiavõitja, ühisgümnaasium, teostati, organisatsioon, lahendama, spordikohus, teoks, etteotsa, riigisekretär, likvideerida, lõplikult, lahendatud, sihtasutus, kadrioru, staadioni, korraldama, maadleja, ivar, jalanumber, spordiklubi, suurmeisteraasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921
saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil
Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust.
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid.
kellest sai Eesti esimene spordiajakirjanik. Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer propageeris tippsporti, Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu mistõttu tekkis poleemika arstidega: „rekordspordi" puudustena nähti hasardi ja auahnuse õhutamist ning ühekülgsust. Tammer nägi aga tippspordis rahvuse reklaami ja otsis spordile riiklikku toetust. Suuresti tema tegevuse viljana asutatigi Kultuurkapitali osana Kehakultuuri Sihtkapital. Tammeri sulest ilmusid ka Eesti esimesed spordireportaažid. Ta lahkus „Eesti spordilehest" 1929. aastal seoses vastuoludega spordiametnike hulgas. Tänu „Eesti spodilehele" kujunes 1920. aastatel aga välja tervilik eestikeelne sporditerminoloogia. 4 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpeni olümpiamängud 15
Hackenschmidt, saades III koha tõstmises ning tulles Euroopa meistriks maadluses. Asutati Tartu Jalgratta Sõitjate Selts "Taara" 1899 Asutati Krüüdneri Jalgratta Sõitjate Selts "Kiirus" 1900 Asutati St. Peterburi Eesti Jõukarastuse Selts "Kalev" 1901 Võeti kasutusele Tallinna tänava kruusaauk spordiplatsina, praegune Tartu Ülikooli staadion. Asutati Tallinna Jalgrattasõitjate Selts "Kalev". G.Lurich ja G.Hackenschmidt tulid esimest korda elukutseliste maadluse maailmameistriks. Asutati Tartu Spordiring, mis sai 1907 nimeks "Aberg" ja 1919 "Kalev" 1903 Euroopas hakati asutama Lurichi nime kandvaid spordiseltse 1904 Haapsalus toimusid esimesed võistlused jääpurjetamises 1905 "Kalev" avas liuvälja Gonsiori aias Tallinnas 1907 Tartu Ülikoolis moodustati esimene üliõpilaste spordiring "Sport", mis järgmisel aastal sai ülikooli valitsuselt tegutsemisloa 1908 Eestis hakkasid levima jalgpall, kergejõustik, tennis, uisutamine. Anton Õunapuu
rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses.
Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14 Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal. Aastatel 1936- 1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid
i. 1930.aastate s?ndmuste t?ttu muutusid kunsti- ja kirjandusvoolud.Autoritaarsetes riikides sundisid riigijuhid kunstnikel kujutama oma teostes valitsevat riigikorda ja v? imukandjaid.Need kunstnikud, kes polnud n?us seda tegema pidid riigist lahkuma. Suur osa kunstnikest suundus New York'i ja t?nu sellele muutus see linn maailma kultuurikeskuseks. Itaalias tulid võimule faistid.Nende juht Mussolini seadis eesmärgiks luua Itaaliast suurriik, mis jätkaks Rooma riigi traditsioone.Kunstis sai jälle valitsevaks antiigi eeskujude j? rgimine, omap?rane monumentaalne paraadlik uus-klassitsism, eriti arhitektuuris. Kujutavalt kunstilt oodati igaveste, suursuguste ideaalide kehastamist. Ka Giorgio Chirico kuulutas end klassitsistlikuks maalijaks.Siiski ei taotlenud itaalia faistid kunstiolu totaalset kontrolli ja ühtlustamist.Näiteks futuristid säilitasid võimaluse omap'rasele loomingule, mis püüdis kajastada Itaalia d?naamikat.
Ateenas orjanduslik demokraatia, Spartas aristokraatlik riik. Kolooniate rajamine. 4) Klassikaline (5. saj 330. a eKr) Kreeka kultuuri kõrgaeg. Ateena tähtsus kasvab. Ateena vs Sparta sõda. 490.a eKr toimus Marathoni lahing (pärslased vs kreeklased). 5) Hellenismi (330 146 a eKr) Poliitiline killustatus põhjustas majanduslanguse. Aleksander Suure sõjaretkedel levib kreeka kultuuri alane teave Idamaadesse. OM langusaeg. Roomlased tungivad Kreekasse. 6) Rooma võimu (146 eKr 395 m.a.j) Kreeka linnadel on autonoomia, neid valitseb Makedoonia provintsi asevalitseja. Rooma riigi jagunemisel 395. a. m.a.j jääb Kreeka Ida- Rooma riigi koosseisu Kreeka religioon (Kreeka jumalad): Olümpose jumalad: Zeus - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Hera - Zeusi abikaasa ja õde, abielunaiste kaitsja. Poseidon- Zeusi vend, merede valitseja. Hades - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Hestia- Zeusi õde, kodukolde jumalanna.
neljanda koha saanud Uno Palu kommenteeris kaht ränkrasket võistluspäeva järgmiselt: "Neljandast kohast oli nii hea meel, et väsimust ei tundnudki. Olin nii värske, et järgmisel hommikul oleksin võinud jälle otsast alustada..." Rootsi riigi nimel võistlesid eesti päritoluga Arnold Vaide, kes jooksis maratoni ja sai 11. koha ning Läänemaalt Rooslepast pärit ja Rootsi värvides maadelnud Edvin Vesterby, kes sai sulgkaalus kreeka-rooma maadluses hõbemedali. XVII suveolümpiamängud, Rooma 1960 Meie mehi võistles NSVL-i, Kanada, Rootsi ja Hong Kongi lipu all. Parimaid tulemusi saavutasid Edvin Vesterby, kes jällegi võistles Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla
annaabi.ee 
