Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik, õigusriigis eristatakse võime seadusandev, täidesaatev ja järelvalve, võimude lahusus täidesaatevvõim (lahendab riigis kõik küsimused), seadusandlikvõim (enim hääli saanud parteid moodustavad valitsuse ja nimetab ametisse kohtu liikmed), kohtuvõim (kontrollib seadusi, mida võtab vastu seadusandlikvõim ja kas täidesaatevvõim on seaduspärane) riigi tunnused maa ala, rahvas, riigivõim, riigi ülesanded kaitsta rahvast välisohtude eest ja hoida sisekorda, luua seadusi ja kontrollida
lemvim- krgem vim; tavaliselt peetakse silmas vrast lemvimu, st olukorda, kus riigi krgeimaks valitsejaks on mne teise maa kuningas, keiser vi diktaator. okupatsioon- maa osaline vi tielik hivamine vrriigi relvajudude poolt. iseseisvus ehk suvernsus- riigi sltumatus teistest riikidest nii sise- kui ka vlispoliitikas. muinaseesti ei olnud riik. enne rtlite saabumist olid eestalsed vimelised suurteks histdeks, seda nitavad suured linnavallid. klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, ...
3) Ülistati loodust, paljud valgustaja uskusid, et inimeste hädad tulevad sellest, et inimesed kaugenevad loodusest 4) Humanism (nagu ka renessansis) 5) Deism jumalakäsitlus. Kõrgem jõud on Jumal, kes on kõik loonud ja edasisse korraldamisse enam ei sekku. 6) Hariduse tähtsustamine 7) Ideede tähtsustamine Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist Locke inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud kehtestati parlamendi nõusolekul, pidas vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist, kritiseeris usulist tagakiusamist. Hobbes valitsejal lasus kohustus tagada alamate julgeolek, ühiskondliku lepinguga riigivõim, mis ohverdas senised vabaduse piiramatu võimuga valitsejale, kõik inimesed sünnivad võrdsetena, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast; monarhi kätte peab olema
Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp
Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja
teostama pakti. Molotov) 1942 eesti nsv konstutsiooni vastuvõtmine. 1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused. 16. nov 1988 võttis ENSV ülemnüukogu vastu rea akte, millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus. 1. Sellistes aktides olid: 1) Deklaratsioon ENSV suveräänsusest 2) Resulatsioon liidulepingust. 3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta ENSV konstutsioonis Kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitel (seadusandev täidesaatev ja kohtuvõim ) Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks. Tunnustab eraomandit Tunnustada inimõigusi Tagada konstutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse. 1990.a. kevadel toimusid EnSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised. 30. märtsil 1990 võttis ENSV elmnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest Selle akti sisu oli:
Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA Aluse paneb James I. Stuartite dünastia. Alguses üritab valitseda absolutistlikult (tõsata makse ilma parlamendi nõusolekuta). Algab kuninga võitlus parlamendiga. Charles I jätkab isa poliitikat, saadab parlamendi laiali. Jälitas valjult puritaane, paljud neist lahkusid maalt, rändasid välja Ameerikasse. Cantebury pp
Valimised on võrdsed tähendab veel seda, et kõik hääles on võrdsed kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid jagunevad põhimõtteliselt kahte suuremasse kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed valimissüsteemid. Kummagi alla kuulub mitu erinevat varianti, näiteks majoritaarsust püüavad saavutada kahevooruline valimismudel (tuntuim näide on Prantsusmaa), proportsionaalne on muuhulgas Eestile omane parteinimekirja baasil valitav seadusandev võim. Vähem levinud on poolproportsionaalsed (või poolmajoritaarsed) valimissüsteemid. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: 1. süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; 2. valitsemise juures on esmatähtsusega efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; 3. süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; 4
annaabi.ee 
