.
Eesti
osalemine Afganistani sõjas on otstarbekas
Afganistani missioonil osaleb ligi
40 riiki, paljud neist on kaotanud kodust kaugel vaenlasega
võitlevaid sõdureid. Meie endi riikides valitsev suhteline rahu
põhjustab tihti avalikkuse mõistmatust, miks peavad meie mehed ja
naised sellistes paikades oma elu hinnaga riskides viibima.
Kui NATO liikmesriiki rünnatakse, loetakse, et tegemist on
rünnakuga kogu NATO vastu. Oleme ÜRO ja NATO vastutustundlik liige
ning usume liitlassuhetesse ka siis kui meil endil võiks abi vaja
minna. Eesti panus rahvusvahelistesse rahutagamisoperatsioonidesse on
täiesti kohane meie suurust ja võimalusi arvestades.
Afganistani mure on kogu maailma mure. Terrorism riigipiire ei
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keits025
Õppematerjali autor
Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................
( OEF Operation Enduring Freedom). Algatatud OEF-i operatsioonile, mis tegutses peamiselt ida-ja lõuna piirkonnas koos 28300 ameerika ja tema liitlase sõduri, sai teise operatsiooni nimeks ISAF( International Security Assistance Force), tegutsedes ja kindlustades Kabuli ja selle ümbruse. ISAF-i koosseis koosnes algselt ÜRO Julgeolekukomitee vägedest, kuid 2003. Aastal võttis NATO kontrolli üle. Jaanuari lõpul, 2009.aastal koosnes see 55100 sõjamehest. Esimesed tabamused sõjas sai pealinn Kabul (kust riik sai oma energia), lennujaam, sõjaväebaas Kandaharis (koduks Talibani juhile Mullah Omarile). Kell 17.00(UTC) kinnitas George Bush rünnakuid, lisades, et toidu, ravimite ja abivahenditega toetatakse kohalike elanikke. Ööl vastu 12.novembrit algas ulatuslikum lahingutegevus pealinnas Kabul, mis lõppes alles hommikul. Selleks ajaks oli linn purustatud ning Talibani väed olid lahkunud. Linn oli nüüd NATO ja Ameerika käes
konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter ) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro. ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale:
................... 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides.......................................................... 1.8. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö..................................................... 2.Uurimise etapid.................................................... 2.1. Esimene grupp.......................
vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega. Jaapan: Saksamaa liitlane asus 1930. aastatel vallutama Hiinat. Esmalt hõivati Põhja-Hiina piirkond Mandzuuria, kus kuulutati välja nukuriik ning valitsejaks sai viimane Hiina keiser. 1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt
kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid
need, kes töötasid välja programmdokumendid (põhikiri) need, kes ühinesid teatud ajavahemikus uue organisatsiooniga (ÜRO ja Taani; Euroopa Nõukogu ja Kreeka) o ühinenud liikmed – ei eristata eelmistest tavaliselt o vaatlejaliikmed – mingite regionaalsete organisatsioonide juures; tavaliselt pole keelatud; Eesti kuulub Läänemeremaade Nõukokku, USA on vaatlejaliige; pikka aega oli heaks näiteks Šveitsi vaatlejaliikmelisus ÜRO-s (Šveits liitus 90ndatel) o partnerriigid või koostööd tegevad riigid (assotsieerunud liikmed) – Eesti oli NATO assotsieerunud liige enne liitumist (uute liikmete ettevalmistamine, samuti mõnes mõttes nagu lohutusauhind) Mõni organisatsioon on tänase päevani väga keeruline – s.t
omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud Ülesanded Tagada riigi Kasumi Parandada üldist Tagada inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid