Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muusika-12-kl-12 03 (0)

1 Hindamata
Punktid




Muusikaajalugu. 
Eesti muusika. 12. klass. 12.03.21.
Tutvu heliloojate eluloo ning loominguga ja vasta küsimustele. • Rahvusromantiline suund eesti muusikas 1945-1955.       Gustav Ernesaks (1908- 1993). Tutvu Gustav Ernesaksa elu ja loominguga: 
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/elu.htm j
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/looming.htm.  Vasta küsimustele:
1. Kus ja kuidas sündis G. Ernesaks laul „Mu isamaa on minu arm”? 2. Nimeta G. Ernesaksa koorilaul, mille sõnades puudub „S” täht? • Neoklassitsism, avangardism, ekspressionism Eesti heliloojate loomingus. 1955- 1990. 
Veljo Tormis (1930- 2017)
. Tutvu Veljo Tormise elu ja loominguga. 
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 
http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming.htm  Vasta küsimustele:
Kuula Veljo Tormise „Raua needmist” kahes erinevas ettekandes.
https://www.youtube.com/watch?v=tFFNzWaXWmM Eesti Filharmoonia Kammerkoor
https://www.youtube.com/watch?v=sXcup1ZsJXA Metstöll 3. Kumb esitus (muusika, mitte video) Sulle rohkem meeldib? Põhjenda oma arvamust. VeljoTormis on loonud muusika ka mängufilmile „Kevade”.
https://www.youtube.com/watch?v=J5MEM95prBk  peateema 0:00-3.15. 4. Kuula katkendeid ja kirjelda, kuidas toetab ning kujundab muusika filmi meeleolu.
a) 25.10-26.17-  b) 33.53- 37.08-  c) 45.05- 46.05- 
  Laulud  kuulamistööks:
Gustav Ernesaks„ Mu isamaa on minu arm”
Gustav Ernesaks „Hakkame mehed minema”
Veljo Tormis „Raua needmine”
Veljo Tormis „Kevade” (filmi peateema) Järgmisel tunnil lisandub veel 5 lugu eesti heliloojate loomingust!
Eesti muusika-12-kl-12 03 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m0n4 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Veljo Tormis
22
doc

Veljo Tormis

.......................................................................................20 Lisa 1.........................................................................................................................................21 2 1 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus (7.08.1930) ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943

Muusika
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Friedrich Saebelmann / Peeter Ruubel Selles laulus on ka punkteeritud rütmid, kuid siin ei pea neid väga palju välja hääldama. Laul ei ole just lüüriline, vaid pigem energiat tootev. Tuleks rõhutada takti esimest osa. Pala peaks laulma mahulise ja sügava tooniga, et oleks väge algusest peale. Lugu algab väga võimsalt, siis jääb veidi vaiksemaks ja tempo muutub ka natuke kiiremaks. Edaspidi muutub uuesti võimsamaks ja lõpp on aeglane. Laul räägib sellest kuidas Eesti saab orjusest vabaks. See pala on kõige lemmikum nende seast, mille kohta pidi tegema referaadi ja see on ka kõige võimsam. 4 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad, suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge

Muusika
20 - 21-sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika
7
docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga ­ Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju.

Ajalugu
Muusika kodune kontrolltöö
7
doc

Muusika kodune kontrolltöö

Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused

Muusika
Eesti heliloojad
25
doc

Eesti heliloojad

Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap.....................................................................................

Muusika
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda
4
docx

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus

Muusika ajalugu
Muusikaajaloo konspekt 12 klassile
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades

Muusikaajalugu
Eesti muusika
7
doc

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun