Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti maakonna keskmine brutotunnipalk Iseseisev töö õppeaines "Majandusteaduse alused" Koostaja: ... Juhendaja: ... Tartu 2014 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Eesti keskmine brutotunnipalk................................................
side (1579 eurot) ning energeetika (1348 eurot). Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot). Ettevõtete ja organisatsioonide omaniku liigi järgi on palgakasv erasektoris olnud veidi kiirem kui avalikus sektoris. Välismaise omanikuga eraettevõtetes tõusis keskmine palk 2013. aasta teises kvartalis teistest enam (10%). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatas Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1% Keskmise brutopalga kasvu hindamisel peab arvestama, et tegemist ei ole põhipalgaga, vaid töötasuga, mis sisaldab tulemus- ja lisatasusid. Erinevate uuringute andmetel kasutab üle 70% tööandjatest lisatasude skeeme, mis seovad ettevõtete majandusnäitajad ja töötajate töötulemused tasudega
seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt seotud kui naiste palk EL eduprogramm "Tööhõive ja
5 kui tunnuste vahel on kasvav rangelt monotoonne seos, on Spearmani korrelatsioonikordaja väärt kui kahanev, siis -1 töötajate vajaduste järjestus landeb kokku rohkem Eesti ja Läti väikeettevõttetes kui Eesti ja Soome omades elatsioonikordaja väärtus 1 es kui Eesti ja Soome omades Tunnitootlikkus Keskmine müügitulu alusel, brutotunnipalk, Maakond eurot eurot tunnitootlikuse asta Harju maakond 78.8 6.435 1 Hiiu maakond 49.5 4.980 #NAME? Ida-Viru maakond 66.0 4.698 #NAME? Jõgeva maakond 53.4 4.325 #NAME? Järva maakond 53
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
