Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti lipp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lipp, sinimustvalge, riigilipu, heiskamise, rahvuslipp, laiuse, ametliku, riigilipp, ristkülik, laid, sentimeetrit, otepääl, lipust, vabanemine, taasiseseisvumine, hermanni, aprillil, jaaniööl, lippu, alaliselt, pimedal, väljendamiseks, väljapanek, lahkunule, riigivapi1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Kirikla saalis toimus lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja- õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse. Esialgu kasutati sinimustvalget värvikombinatsiooni tagasihoidlikult: laulupidudel,
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4
.........................................................16 SISSEJUHATUS Käesolev töö on valminud etiketi õppeaine iseseisva tööna. Töös tutvus autor Eesti lipu seaduse, riigivapi seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, Eesti lipu ja riigivapi ajalooga. Töö eesmärk on saada teadmisi lippude ja riigivapi kasutamisest. Töö koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Töö esimeses osas tutvutakse Eesti riigilipu ja riigivapi ajalooga. Töö teises osas vaatleb auror lipu kasutamise head tava. Kolmandas osas räägitakse lipu heiskamisest millised nõuded on lipu heiskamisele; lipu heiskamisest lipupäevadel jne. Neljandas osas on autor uurinud Eesti lipu seaduses olevaid lipupäevi ja pühade ja tähtpäevade seaduses olevaid päevi, millal heisatakse lipud. Viiendas osas vaatleb autor Eesti lipu kasutamist laualipuna.
Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12
heisata ja millised on lipupäevad. Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga. Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tsatsua raamatut ,,Protokoll ja etikett". 2 LIPUETIKETT Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp. Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava. Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste ,,Eesti lipp" riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt erimärgiga lipud
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...............................................
,,kutse kahele" vm · Organisatsiooni jõulupeod, perepeod: pulmad, ristsed,sünnipäevad jne. · Vestlusteemade valik on vaba, töövestlused lühikesed ega häiri peomeeleolu. · Vastuvõtu kestus sõltub pererahva soovist ja võimalustest. · Sageli on üritus tantsuga. · Avatud võivad olla baarid. · Riietus valitakse vastavalt ürituse etiketile. Kombineeritud vastuvõtud · Vastuvõtud algavad tavaliselt ametliku osaga (org-i tähtsündmustele pühendatud pidulikud koosolekud, lepingute allakirjutamise tseremooniad), millele järgneb meelelahutuslik osa. · Kutse on esitatud ametiisikule koos kaaslasega. · Kirjalikule kutsele lisatakse vajadusel üksikasjalike selgitustega etiketikaart · Riietus vastab ametliku vastuvõtu nõuetele, vajadusel võib ürituse käigus vahetada riided ja jalanõud. Hommikused vastuvõtud · Toimuvad 7.00 12.00 ning ei kesta üldjuhul üle tunni.
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt
· 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5.8 Eesti riigipühad 10 · 3.6 Haldusjaotus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 1.PAIKNEMINE
annaabi.ee 
