19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada seda, mida nad tegelikult mõtlesid. Põhiliselt mindi Rootsi (ca 22 000), Saksamaale (40 000), Kanadasse (17 000), USA-sse (16 000), Inglismaale (6000) ja Austraaliasse (6000). Nendes riikides paikneb ligi 80% kõigist väljaspool Eestit elavatest eestlastest ning nende maade kogukonnad teevad
Tuglas kirjutab realistlikult. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Viimne tervitus". Novellide põhiteemad on 1. õuduselamused, katastroofitunne ja katastroof. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Hingemaa". 2. ohjeldamatu lõbujanu ja paheline priiskav nauding. Näiteks ,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu" 3. armastus ,,Toome helbed" Novellide tegelased on sageli lapsed, sest nad on vahetumad ja siiramad kui täiskasvanud. 2.RENESSANSS, TÄHTSAMAD KIRJANIKUD. ÜHE TEOSE ANALÜÜS VABAL VALIKUL. Renessanss sai alguse 14.sajandil Põhja-Itaaliast ning levis sealt teistesse maadesse. Renessansiaja kunstnikud ja kirjanikud leidsid, et inimene on loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. Humanism oli kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus.Kõige varem avaldusid uued suundumused just itaalia kirjanduses. Renessansikirjandus ei tähenda ainult uue temaatika ilmumist, vaid ka kõigi poeetiliste väljendusvahendite uuendamist.
Kuni 1950. aastate keskpaigani avaldati välismaal eesti luulet märksa rohkem kui Eestis, samuti oli see esteetiliselt palju mitmekesisem. Pagulusluulet on palju ka tõlgitud. Tähelepanuväärsemad autoritest avaldas G. Suits 1959. aastal kogu ,,Kogutud luuletused, Underilt ilmusid ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremail", Visnapuult paljude teiste seas ,,Tuuline teekond", ,,Esivanemate hauad" (poliitiline isamaalüürika). Veidi nooremast põlvkonnast väärivad mainimist B. Kangro, I. Laaban (väga omanäoline luuletaja, järgib sürrealistide tõekspidamisi), teostest näiteks ,,Ankruketi lõpp". Lüürilise tipptaseme saavutas ka K.Ristikivi oma ainsa luulekoguga ,,Inimese teekond". Proosas püsis realistlik traditisoon. 40-50-ndail domineerisid ühiskondlikult ja poliitiliselt aktuaalsed teemad, kujutati sündmusi pagulusesperioodist. Psühholoogilist süvenemist oli vähe, v.a Ristikivi, kes on sügavam ja tundlikum. Kuigi temaatika laienes, moodustab eesti
Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega
Koorilüürika väljendab kollektiivseid tundeid, esitati kooris, hümnid Jumalate kiituseks, näiteks ditürambid – Dionysose auks, epiniikion – hümn sportlaste jaoks, enkoomion – kiituslaul tuntud isiku või rühma jaoks, eleegia – luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaksikvärsside kaupa heksa- ja pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb – temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem, epitaaf (hauakivi). Skeem: tuntud müüt -> teema arendus -> lõppeb luuletaja enese arvamusega. SAPPHO – elas Lesbose saarel. Antiikaja kuulsaim poetess. Sappho oli kasvatajanna, kes andis kõrgest soost tütarlastele abielueelset õpetust. Looming räägib sõprusest ja armastusest. Sappho luules avaldub omaenese tundeelu teadvustamine kuid seda väljendatakse
Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni. Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet. Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõige enam mõjutanud 18. sajandi soti rahvaballaadid. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet õnnetu armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (17591805), Johann Wolfgang Goethe (17491832), Heinrich Heine (17971856); inglane Robert Burns (17591796); venelased Aleksandr Puskin (17991837), Mihhail Lermontov (18141841); eestlased Jakob Tamm (18611907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (18561916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (18911958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 1980) valimik "Kolmteist ballaadi". bardid vanade keltide rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel
Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 76 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegialuuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused
Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt
· Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust · Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale 6 4. Saaremaa kirjanikud + Mälk ,,Õitsev meri" 1. Kärla pastor Willmann- jutukogu ,,Jutud ja tegud" 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa) 3. Kärla pastor Peeter Südda- ,,Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll" 1883. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
