eesti-demokraatia-tugevused-ja-norkused (0)
Kontrolltöö küsimused
Ühiskonnaelu tasandid
1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne
definitsioon?
Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete
suhete ja institutsioonide kogum.
Alternatiivsed definitsioonid
Ühiskond on inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa – kõik,
mida ei saa põhjendada loodusseadustega.
Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus.
Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab
kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis.
2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel
seotud?
Riik on ühiskonna vorm, mida iseloomustab kindel elukorraldus ning on
ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda,
muutuda või isegi kaduda.
3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu
argumendid.
Jah eksisteerib. Eestlased on küll väga iseseisvad ja pigem hoiavad
omaette aga siiski julgen öelda, et mõttemaailmas oleme me oleme kõik
ühisel lainel. Eks igal rahvusel on omad asjad millest ainult nemad saavad
aru.
4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse
tingimustes.
Mittemajanduslik hüve
Majanduslikhüve
Ühistasand
Eratasand
Ühistasand
Eratasand
Valitsemine
Eraelu
Riigiettevõtlus
Eraettevõtlus
Pere- ja
1
Valitsusasutused; sise
ja välisjulgeolek;
majanduselu;
õigusmõistmise
korraldamine
sõpruskond;
huvidest ja
maailmavaatest
tingitud
vabatahtlikud
ühendused ja
huvigrupid
Täielikult või osaliselt
riigi omanduses
olevad äriettevõtted
Erakapitalil
põhinevad
teenindus- ja
tootmisettevõtted
ning finantsasutused
valija, õpilane,
ametnik, sõdur, arst,
õpetaja
lapsevanem, vend,
sõber, abikaasa,
klubikaaslane
tarbija, riigiettevõtte
juht või töötaja
omanik, klient,
aktsionär, investor,
palgatööline
5. Kuhu paigutada ühiskonnaelu tasandite tabelis vang,
asotsiaal, pensionär, üürnik, illegaalne immigrant,
peaminister, streikija? Põhjenda
Vang: Mittemajanduslik hüve - Ühistasand - Valitsemine.
See tasand koosneb valitsusasutustest, sise- ja välisjulgeolekust,
majanduselust ja õigusmõistmise korraldamisest. Vang ongi saanud
vangiks õigusmõistmise korraldamise eesmärgil ja selle tõttu kuulub ta
just siia tasandisse.
Asotsiaal: Mittemajanduslik hüve - Eratasand - Eraelu.
See tasand koosneb pere- ja sõpruskonnast ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikest
ühendustest ja huvigruppidest. Ta on kodutu ning ei kuulu ei ettevõtluste ega valitsemise alla.
‘’Asotsiaalsus’’ on tema eraelu.
Pensionär: Mittemajanduslik hüve - Eratasand - Eraelu.
See tasand koosneb pere- ja sõpruskonnast ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikest
ühendustest ja huvigruppidest. Pensionär ei kuulu mingisuguse ettevõtluse alla, pensionär on
vanem inimene ja läheb loomuliku elukäigu alla ning kuulub seejuures inimeste endi elude
hulka.
Üürnik: Majanduslik hüve - Ühistasand - Riigiettevõtlus.
Sinna alla kuuluvad täielikult või osaliselst riigi omanduses olevad ettevõtted ning nende
tarbijad. Üürnik üürib korterit riigi all töötavalt firmalt ning see teebki ta riigi omanduses
olevad ettevõtte tarbijaks.
Illegaalne immigrant: Mittemajanduslik hüve - Ühistasand - Valitsemine.
See, et inimene on immigrant, läheb tema eraelu alla. Kui ta soovib mõnest riigist kusagile
mujale kolida, siis see puutub tema eraelu. Kuid see, kas ta on kusagil legaalselt või
illegaalselt, läheb juba riigi ning õigusmõistmise korraldamise alla.
2
Peaminister: Mittemajanduslik hüve - Ühistasand - Valitsemine.
Peaminister kuulub siiski valitsusasutuse alla ning sellepärast kuulub ta ka just sellele
tasandile.
Streikija: Mittemajanduslik hüve - Eratasand - Eraelu.
See, kellena isik end peegeldab kusagil sündmustel või tänavatel, puutub täielikult tema
eraellu. Kui inimene soovib streikida, siis see on tema enda asi.
6. Mis ühiskonnaelu tasanditega on seotud järgnevad
organisatsioonid ja asutused:
Ühistasand: SEB Pank; Eesti Pank; Presidendi kantselei; Kultuuriministeerium; Kirjastus
Avita; Turu-uuringute AS; Statistikaamet; Tallinna Ülikool; SA Pärnu haigla; Mainori
kõrgkool; Töötukassa; Rocca al Mare Kool;
Eratasand: Eesti Energia; Bioloogia Õpetajate Selts; AS Rimi; Jalgpalliklubi „Flora“;
Islami kogudus;
7. Sõnastage õhukese ja paksu riigi peamised erinevused.
Paks riik:
suur riigiettevõtlussektor
riigi aktiivsem sekkumine majandusellu
laiaulatuslik riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustussüsteem
suurem maksukorrmus kodanikele, et valitsuse tegevust finantseerida;
Õhuke riik:
suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust justkui nähtamatu
käega ja riigi sekkumine pole vajalik
riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas
kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest
8. Mis riigi tunnused on hetkel Eestil ja kuhu poole on ta
suundumas?
Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub
neist endist. Suundumis suund pole hetkel veel täiesti teada, sest rahvas
on jagunenud kahte loori: Ühed pooldavad õhukest riiki ehk sotsiaalriiki
ning teised paksu- ehk liberaalriiki.
9. Milliseid ühishüvesid on olemas?
Mittemajanduslikud (arstiabi, koolivõrk, politsei, kaitsevägi, kohtusüsteem).
Majanduslikud (kaubad-teenused, mis liiguvad inimesteni tutu vahenduseta).
3
10.
Milliseid ühishüsvesid sina kasutad igapäevaselt?
Mina kasutan igapäevaselt koolivõrku ning ühistranspordi võrgustiku.
11.
Milliseid ühishüvesid võiks juurde tekkida?
Raske vastata kuna mulle tundub, et kõik mida oskaks soovida on juba
väljatoodud.
Ühiskonnaliikmed
11.
Millised on kaasasündinud ehk bioloogilised ja millised
omandatud ehk sotsiaalsed erinevused?
Kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed,
rassiline kuuluvus ja rahvus.
Ise omandatud ehk sotsiaalsed erinevused on haridustase, majanduslik jõukus, elukoht,
maailmavaade, kodakondsus ja perekondlik staatus.
12.
Miks on Eesti rahvastiku keskmine vanus piirkonniti
erinev? Kuidas on keskmine vanus seotud rahvastiku
tihedusega?
Eesti rahvastiku keskmine vanus on piirkonniti erinev, sest enamus
noored kolivad väikestest aadest just suurtematesse linnadesse, et seal
põhjalikult ja edukalt oma elu alustada ning vanemad jäävad väikestesse
kodukohtadesse, et seal rahulikult oma vanaduspõlve nautida.
Keskmine vanus on seotud rahvastiku tihedusega, sest kui näiteks Põlvas
sündinud inimesed saavad täisealiseks ja kolivad suuremasse linna, siis
Põlvas keskmine vanus tõuseb ning rahvastiku tihedus langeb. Sinna jääb
rohkem vanu inimesi.
4
13.
Too kolm probleemi, mis kaasneb rahvastiku
vananemisega? Too neile lahendused
1. Ei ole kellelegi oma rahva ja pere pärimusi edasi kanda ja riigi rahvus sureb välja.
Vananevale rahvale vaja maksta pensionit aga pole enam noorti maksumaksjaid
Lahendus: Maa tuleb täita lastega ja täita lastelastega..
2. Ei tule piisavalt palju uusi kaasaaegseid leiutisi välja.
Lahendus: Rohkem lapsi, kes saaksid tulevikus iga põlvkonnaga midagi uut luua.
3. Tööealiseid inimesi jääb puudu vananeva rahvuse tõttu seega töötajate puudus
töökohtades, kus on vaja nooremaid inimesi.
Lahendus: Noori on vaja rohkem kodumaale tööle motiveerida, et nad ära ei läheks
välismaale. Samuti võib ka rohkem lapsi sigitada.
14.
Milline on inimvajaduste hierarhia?
ehk Maslow' püramiid on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja
väärtustamise süsteem.
1) füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus;
2) turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
3) armastus- ja kuuluvusvajadus – vajadus kuuluda mingisse enda
jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
4) tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse
järele;
5) eneseteostusvajadus – vajadus "jätta jälg" kasutades ära enda
täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja
teadmisi. Näiteks alustatakse ettevõtlusega.
15.
Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus?
Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda,
tunnustada ja/või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi,
uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei
pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab
austust.
Päevalõpuks me oleme kõik ühtemoodi inimesed kellel on
kuulumisvajadus ja EKRE ideoloogiad ei mängi tänapäeva globaliseeruvas
ühiskonnas välja.
16.
Mis on sooline võrdõiguslikkus ja kuidas on olukord
sellega Eestis? Too kaks argumenti
5
Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja
vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Nii Eestis kui ka paljuski mujal maailmas valitseb suuresti sooline ebavõrdsus. Isiklikult
põhjuseks ma arvan, et ei olnud veel nii ammu aega tagasi kus oli tavapäraks, et naised
istuvad kodus, hoolitsevad kodu ja laste eest ning teevad muid ’’naiste asju’’ ja mehed käivad
tööl, toovad leiba koju ning teevad muid ’’mehe töid’’. Need inimesed, kes kasvasid ülesse
sellise elumudeliga on siiani meie seas ja võrdõiguslikus on pigem uuema generatsiooni idee.
Võib ka öelda, et mehed valivad lihtsalt kõrgema tasuga töökohti nagu nt advokaat, arst või
insener ja naised valivad madalama tasuga töökohti nagu nt nais-advokaat, nais-arst või nais-
insener.
17.
Milliseid sotsiaalse kihistumise tüüpe eksisteerib? Too
skeem.
Tüüp A – inimeste põhimass koondunud madalamatele tasemetele. Ebavõrdsus suur. See oli
iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele.
Tüüp B – sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab
varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s
Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas
tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik
heaoluühiskond.
Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on
vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid.
Tüüp E – sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal
on suht vähe.
18.
Milline on Eesti sotsiaalse kihistumise tüüp ja kuhu on
ta liikumas?
Eestis on hetkel sotsiaalse kihistumise tüüp C või D ning see ei ole lähiajal muutumas.
Ühiskonnamudelid
19. Millised on kolme ühiskonnamudeli iseloomulikud
tunnused?
1) Põllumajandusühiskond: suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks; inimesed
elavad peamiselt maal; suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega
2) Tööstusühiskond: masinatega töö; linnastumine; rahamajandusel väga suur roll; tarbimine
3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond: globaliseerumine; kapital ei tunne riigipiire;
võõrtöölised
6
20. Millised on kolme ühiskonnamudeli tugevused ja
nõrkused?
1) Põllumajandusühiskond:
+ naturaalmajandus; loodi esimesed riigid;
- linnadel väike tähtsus, inimesed elavad maal; rahamajandus tagaplaanil;
2) Tööstusühiskond:
+ teadus ja tehnika areneb; tööjõude on piisavalt; rahakapitali olemasolu;
hinnad langevad;
- vajadus mitte niivõrd lihttöölistele, vaid haritud spetsialistide järele
3) Teenindusühiskond ehk Infoühiskond:
+ tööviljakuse kasv; tootmiskulude vähenemine; kõrgem palk; lühem
tööaeg
- võõrtöölisi palju
21. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine
elatustaseme tõus?
Nt USA sai üheks kõige suuremaks riigiks, kellelt kõik kõigega abi palusid. See on liikuval
lindil põhinev töömeetod ehk igal inimesel oli oma ülesanne ning suurettevõtetel toimusid
masstoodangud. USD kujunes maailmavaluutaks, sest neil oli majanduslik võim ja valuuta.
22. Too näited riikidest, mis asuvad põllumaj. ÜH, tööstus ÜH
või siis teenindus ÜH.
Põllumajandus ühiskonnas: Lõuna-Aasia, Ladina-Ameerika
Tööstusühiskonnas: Ida-Aasia, Ida-Euroopa
Teenindus ühiskonnas: suurosa Euroopa, Ameerika, Jaapan
23. Millised on robotite kasutamise poolt ja
vastuargumendid majanduses. Too kolm poolt ja vastuargumenti
robotite kasutamisele?
+ Tööjõude, kes tööd tahavad ja seda väärtustavad, on hea hoida ja alati vaja.
+ Saab välismaiseid kombeid enda ettevõttes kasutada, neid tundma õppida ja areneda.
- Nende keeleoskus võib teatud maal probleemiks olla.
- Enda riigi omadele jääb vähem tööd.
7
Sarnased õppematerjalid
5
odt
ÜHISKOND ''Ühiskonnasidusus''
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus"
Ühiskonnaelu tasandid
1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon?
Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet
põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning
eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne.
2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud?
Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi
kaduda.
3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid.
Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu
arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt
kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti
kokku hoida.
4.
4
odt
Ühiskonnaõpetus I - Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse
Ühiskonnaõpetus
Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse
Mis on ühiskond?
Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil
kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie
tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased),
ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel
(sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja
eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond.
Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on
inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis
korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskond? - Eestil ei
olnud
10
docx
12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1
1.1
1. Mis on kollektiivne identiteet?
- Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel
väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie".
2. Ühiskonnaelu tasandid.
- *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond):
1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine;
majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne)
2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest
tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne)
*Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses):
1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad
äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne)
2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted
ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik,
28
docx
ühiskonna eksam
I Sotsiaalne side
1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad?
2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes.
3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta
näiteid.
4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska
tuua mõlema kohta näiteid.
5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt.
6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest
sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid.
7. Millised on infoühiskonna tunnused?
8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest
erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik.
9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast.
10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile?
11. Mill
8
docx
Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada
mõnda koos kirjeldusega.
Läti läheb üle eurole
Eestis vahetati rongid välja
Seve Ehitus
Taliolümpia Sotsis.
18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole
siiani jõustunud.
Ansip astub tagasi
Krimm Venemaale
45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis
Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI
Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi
tarbida.
Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk
Eestit ähvardab seakatk
3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel.
5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka
küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon).
Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus,
seksuaalne or
18
pdf
Nüüdisühiskond
Nüüdisühiskond
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu
tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja
õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor.
Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus.
Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus.
1. Ühiskonna mõiste.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit:
o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused)
o Teine e. erasektor (eraettevõtted)
o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
10
docx
Ühiskond ja selle ülesehitus
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus
Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab
piiritletud geograafilisel maa-alal
Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid
põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik
Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja
seesama
Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda
Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja
ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda
Riigivõim
seadusandlik täidesaatev kohtuvõim
Riigikogu Vabariigi valitsus
Riigipea, vabariigi president
Valitsus
Pea
17
docx
ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
ÜHISKONNAÕPETUS
Eksami küsimused
1. Nüüdisühiskond
a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine?
Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus,
tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus
inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism,
võimude lahusus.
Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja
rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade
vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus.
b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited.
Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine.
Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist,
teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid