Eestaste rõõmud ja mured läbi ajaloo Aegade jooksul on Eestlased läbi elanud nii mõndagi rõõme kui ka palju muresid. Läbi ajaloo on võideldud Eestis võimu pärast, meie võim on vahetunud üheksal korral . Kuid teadagi toob ikka võimuvõitlus kaotusvalu oma inimeste kui ka oma maa pärast. Läbi ajaloo on siiski üheks kõige aktuaalsemaks teemaks olnud mure meie julgeoleku pärast, eriti oli see siis, kui Saksamaal pääses võimule Hitler ja ka Nõukogude Liit hakkas üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. Kuid tänapäeval ei ole mure julgeoleku pärast kadunud, kuigi me oleme liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile. Kuid selle kõige kõrval on meil siiski kokkuvõttes rohkem rõõme: Meil on alati olnud väga kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi...
Muitsne vabadusvõitlus algas, sest Eesti taheti ristiusustusda, ning see tuli ka vastu võtta (toimus ristisõda 1111- 1111 ). Veel oli üks põhju see, et Eesti asukoht on väga soodne ja seda taheti enda võimu alla saada. Kolmas põhjus oli seotud sellega, et neil puudus ühine valitsaja ja riigikord. Muistse Vabadusvõitluse käigus surid väga paljud inimesed, sest toimusid suured tapatalgud. Muistse Vabadussõja lõpuks olid eestlased alitatud võõrvõimule. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Eestaste vabadusiha polnud kuhugile kadunud, isegi siis kui nad olid elanud võõrvõimu all juba üle sajandi. Nii otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) . Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse.
Jürine- Pikk ,sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Riiutli gümnasistkade sabas jõlkida ja koolipidudel tantsimas käia. Valged kindad käes. 2. - Käämeri ja Käsperi omavaheline tüli.( teemal kes on kommunist , kes mitte) Käämer heitis käsperile ette , et vaesed peavad ise hakkama saama aga tema Käsper on rikkuses ega tema pea sõtta minema. - Ahas oli muutunud erapooletuks. Ta ei teadnud kummal pool sõdida. Kas eestaste või venelaste. - Rahvas oli täielikult teiste võimu alla. Kui tulid plakatid, et hakatakse sõtta võtma mehi- ei jäänud rahval midagi üle , kui minna. Hiljem hakati venelaste poolt kodusi rüüstama ning naisi vägistama. - Otsustamatus- Ahas ei suutnud otsustada, mida tegema hakkab. 3. Tüli tekkis Käämeri ja Tääkeri vahel. Käämer toetas punaarmeed ning solvas eestlasi. Tääkerile see ei meeldinud ning vihastas. 4
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid üritasid ka neile tähelepanu pöörata. Reformatsiooni tulemusena tekkisid ka eestikeelsed vaimuliku kirjanduse tõlked. Esimene terviklik eestikeelne Uue-Testamendi trükiversioon avaldati 1686 Riias. Võibolla saab ka arvata, et ilma ristiusu mõjutamiseta keskajal, ei eksisteeriks tänapäeval riiulitel rohkelt eestikeelset kirjakunsti. Ristiusk oli oluliseks mõjutajaks eestaste ajaloos. Palju võeti eeskuju mujal Euroopas asuvatest kultuuridest, millega arenes oluliselt ka rahva silmaring. Julgen arvata, et ilma ristiusuliste mõjutusteta ei oleks Eesti hetkel maailmapildis teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdväärsel positsioonil asetsev arenenud riik.
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed.
Eesti keeles rääkimine, oli tol ajal rangelt keelatud. Kuid enamik eestlasi sellest keelust välja ei teinud ja lõpuks harjuti ka sellega. Kui kodust saadeti pakke siis pidi oma saadud asjad kohe ära sööma, kuna vargused olid väga levinud. Oli kombeks, et oma saaki jagati sõpradega. Tavaliselt saadeti eestlastele komme,sigarette, ajakirju, suitsuvorsti jne. "Ajalehed olid parimad pakid, see oli nagu uks kodumaale. " (Nigul, Võitlus kahel rindel: ehk eestaste juhtumised Nõugkogude armee päevil Afganistanis, 2008) lk 34 Tihti käskisid kõrgema auastmega mehed minna varastama teiste jagude vara. Näiteks varastati küttepuid, kuna kõrbes polnud head materjali millega tuld alustada. "Vahetult enne Afganistani väljasõitu jagati igale sõdurile A5 mõõtmetes 26-leheküljeline brosüür , mis algas sõnadega : "Imperialism vallandas käesoleva sõja" 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL 3.1 Sõja põhjus ja käik
1170 Leundis pühitseti eestlaste piiskopiks Fluco, kellel määrati abiks Norras Stanqrent kloostris elav eesrlaste munk Nicolaus. 2.Balti erikord Balti provintsides 17.saj ja 18. Välja kujunenud õigusliku eristaatuse ja elukorralduse üldine nimetus. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine 11. – 13. sajand oli suur ristisõdade ajastu. Paganlus oli vaja välja juurida Läänemere maadest. Mängus olid Saksa kaupmeeste ja rüütelkonna huvid ja Põhja-Euroopa kiriklike keskuste huvid. Eestaste ristiusustamisega oli seotud tugevalt 4 meest – Albert, Meinhard, Bertold, Fulco. Eestlased küll võitlesid vastu kuid lõpuks jäid ikkagi vaenlastele alla. Eestlastel oli väike võimalus selleks , et sõjalike ülekaal oli vastaste poolel neid oli rohkem ja neil oli parem sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses.
taotlustega. Peterburist saadeti kohale senator Nikolai Manassein olukorda uurima. Manasseini revisjoni käigus esitasid talle oma kaebusi nii baltisakslased, eestased ja lätlased. Valitsus võttis kõik kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim. Samuti nähtus, et Peterburi võib kindel olla: selle võimu kõigutamisel pole baltisakslastel eestaste ja lätlaste poolt kaastundmist ega tuge oodata. Reformid Venestamise läbiviimiseks saadeti 1885. a Baltimaile uued kubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjen ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovski ei varjanud oma eesmärki, milleks oli,et eesti emad äiutaksid oma lapsi magama venekeelsete hällilaulude saatel. Esimeseks tähtsamaks reformiks oli koolireform. Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887
endi võim, kuid see nurjub. Jüriöö ülestõus. Seetttu iseseisev arenguvõimalus lõigatakse eestlastel järgmisteks sajanditeks läbi. Ühtlasi 1343 ja 14 sajand, mis tähistab Euroopas õitsvat keskaega, esimesi ülikoole, vaimselt kõrgkeskaeg, thistab eesti aladel seda, et kogu eesti kultuuriline areng määratakse ära siinsete valitsejate eestvõttel. Kogu järgnev eestaslte ajaloosäng oli sellega määratud. Edaspidises eestaste kultuurilises käitumises hakkab määrama niisugune strateegia, mida me iseloomustame sõnaga kohanemine ja kohandumine. Saavad järgnevaks eestlaste ajaloolise ja kultuuri arengus määravaks tähtsuseks. Väga oluliseks teguriks eesti kultuuri seisukohalt saab tõlkimine!! 13. Sjandi alguses, kui eestlaste kultuuriline areng oli määratud. Laen: Legendid (kalevipoeg) sattub ühte eesti alade koloniseerimisega sakslaste poolt. · Kultuuriajalooliselt väga tähtis postulaat
*1856 *Abitegu- Kiireloomulised hooajatööd mõisas, näiteks sõnnikuvedu, külv, heinakoristus jm. *Mahtra sõda- Talupojad ja Mõisnikud, Peksti. *19 saj. Lõpus lahkus eestist rohkem kui 100 000 Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine(15.12.11) *19.saj. Räägiti euroopas palju rahvasterõhumise alt vabastamise ja rahvusriikide tekke võimalustelt *Need ideed olid seotud muudatustega majanduselus ja sotsaalpoliitikas *19.Saj. Keskel oli Eestaste majanduslik olukord üldiselt hea *1838 Loodi Ülikooli juurde ,,Õpetatud Eesti Selts" Juht ja eestvedaja oli arsti Friedrich Robert Faehlmann, oli Arst. Olid Saksa soost õpetlased. Uuriti Eesti keelt ja rahva minevikku. Koguti rahvalt suulisi pärimusi *1857-1861 ilmus rhvuseepos kalevipoeg, F.R Kreutzwald *Eestlased hakkasid rohkem mõtlema oma olukorrale ja tulevikule *1860-1870 nimetati rahvuslikuks ärkamisajaks
kirjeldatakse paganlikuks Neitsi Maarja austamist? Katolike kristianiseerimine ei saanudki olla efektiivne, sest nad tõid pühakukultuse jne - protestantide arusaam ristimisest. Merkel: leida üles Eesti oma usk, mida defineeriti mitte mittekristlikuna, kuivõrd mittesakslasikuna. folkloori kogumine lähtus eeldusest, et kõige pealt folkloor säilitab läbi saj muinasaja pärandi ja teiseks, et me võime sealt välja puhastada eestaste usu, kui me jätame kõrvale saksa mõjud. Tulemuseks see, et olemasolevad folkloori kogud kajastavad väga kitsast osa sellest, mida 18. sajandi talupoja ühiskonnas tegelikult usuti. See on välja rebitud omaaegsest kontekstist, kuhu ta kuulus. Tänapäeva arusaama järgi on paganlus midagi väga looduslik, puhas ja ökoloogiline, nö mahereligioon. Kui me diskussioonis ajame kujutelma
annaabi.ee 
