sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib- olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `. Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese (384-322 e. Kr
Mis on zanrid, milleks neid vaja on? Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mida mõistetakse luule all? Mille poolest erineb luule näidenditest ja eepikast? Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. Millised on lüürilise teksti tunnused? · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast.
11 Kolmandaks originaalseks võtteks on kahe meister- ehk juhtsoneti kasutamine raamina, kusjuures lugemisjärg nendel magistraalidel on vastupidine. See tõestab lüürilisuse astet ja toob eredalt esile sonetipärja loomupärase sünteetilisuse, süzeelisuse. Üksikutest lüürilistest süzeedest põimitakse tervet pärga haarav sündmustikuline kude, täites nii zanri ,,vormilise süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus, objektiivne pildistik varjatud subjektiivsuse ees. Ohtrad on ka dramaatika väljendusvahendid: otsene kõne, küsimused-hüüatused, lausekatkestused, elliptika, mitmed pöördumised, mis peegeldavad sügavalt konfliktset sisu. Tavapärase lüürilise töö asemel on tulemuseks lürodramaatilis-eepiline teos. Niisiis sonett lüroeepikana. Alapealkirigi viitab eepikale: ,,Kolmas reisikiri", s.o. Kihvakaania-kirjade jätk
kõrgperioodi. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, võib olla midagi, mis on püsiv. 24.Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Kirjanduslik materjal jaotatakse teatud silmatorkavate tunnuste järgi kirjeldatavatesse rühmadesse - zanritesse. Samas on igal zanril oma traditsioon - ajalugu, taustsüsteem, mis võimaldavad teadmisi struktureerida. 25.Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Tavaliselt defineeritakse seda vastandades eepikale ja dramaatikale. See on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse vormis. 26.Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Värsivorm, riim, meetrikat, kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon), tekst suhteliselt lühike ja kokkusurutud, eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad.
- dramaatiline Kontekst osutav funkstsioon - eepiline Kontakt ühendav funkt. Keel keeleülene (metakeelne) poeetiline Keele osutav roll on kõige tähtsam teabeedastuses selle abil viidatakse ümbruskonnale (kontekstile) ning omistatakse sellele tunnused (päike paistab). Kasutatakse ümbruse kirjeldamiseks aluseks eepikale Väljenduslik roll annab kirjeldava sisu kõrvale ka kõneleja hoiaku. See on suunatud kõneleja siseilma avamiseks aluseks lüürikale. Kõnetavat rolli iseloomustavad üte või käskiv kõneviis, pöördumine vestluskaaslase poole aluseks draamale. Kokkuvõtvalt keele osutavad funktsioonid, mis tagavad ütluse sisu, kõneleja eneseavalduse ja kuulajate kaasamise. Keele poeetiline roll väljendub sõnumi vormis ja teksti väljendusviisis.
autoriteeti, näiteks Aeneas on kuulus kangelane, tema väidetav roll Rooma linna rajamisel annab juurde olulisust, "suurust" Roomale (ajal, kui usk Rooma vägevusse oli juba kõikumas) Ka Horatius 111. Mis või kes on Aeneis, mis või kes aga Aeneas? Aeneis on eepose nimi, Aeneas on peategelase nimi 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero valitses aastatel 5468, Flaviused 6996. Selle aja eepikale omast: kõnekunsti reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113
Seda seisukohta on jaganud ka osa uusaja teoreetikuid ja kirjanikke. Teised aga asuvad seisukohal, et mõlemad eeposed on mitmest ajajärgust pärit autorite töö, mis kirjutati lõplikul kujul üles alles 6. sajandil eKr, ning et Homeros võis olla vaid silmapaistvaim nende poeetide hulgas. Eeldatakse, et Homeros lõi ,,Iiase" noores eas, ,,Odüsseia" aga vanas eas. Nende tekkeajal esitati neid eeposeid suuliselt. Keskajal olid Homerose eeposed unustuses. Lääne-Euroopa eepikale avaldasid nad siiski mõju rooma poeedi Vergiliuse eepose ,,Aeneis" kaudu. Homerost hakati uuesti lugema 14.15. sajandil. 17. sajandil oli neisse pigem eitav suhtumine. Huvi Homerose eeposte vastu tärkab uuesti 18. sajandil, kui haritlaskond hakkab huvi tundma rahvaluule vastu. 18. sajandil saab alguse ka Homerose küsimuse teaduslik käsitlus. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Kreeklasi on Homerose eepostes nimetatud: *Ahhailased Iliases 598 korda.
,,Ilias": Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast ,,Odüsseia": Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast... 15. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad eepika ja lüürika? Eepika vs lüürika * ilmselt samaaegsed * eepikas sündmused jutustaja pilgu läbi, lüürikas minakõneleja * eepos narratiiv lüürika - situatsioon NB!Kreeka lüürika ei järgnenud eepikale orgaanilise arengu tulemusena Viited laulukultuurile juba Homerose eepostes Laulukultuur on väga arhailise päritoluga, osa värsimõõte ja laulutüüpe pärit muistsest ajast (lõikuselaul, pulmalaul, nutulaul... 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? aoid kui laulik, laulude looja (kr aoidos), vrd rapsood kui laulude ettekandja (kr rhapsdos) 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? See on Heksameeter
Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt. Eepikale on pühendatud Mihhail Bahtini tööd. Kristeva ja Todorov, kes siirdusid läände, olid põhilisteks Bahtini propageerijateks ja moodustasid prantsuse Pariisi semiootika koolkonna. Bahtinil on mitu romaanile pühendatud uurimust. Artikkel ,,Eepos ja romaan", 1940, avaldati 1960. aa. Romaaniteooria rajaneb dialoogia ja 7 karnevali mõistetele. Romaan on ainus lõpule viimata, kujunemisjärgus zanr.
annaabi.ee 
