käia ja väljas palli taguda ning veesõda mängida. Seda muidugi juhul, kui kohalikud lapsed uustulnuka omaks võtavad. Laure tutvub õues Lisaga ja ütleb tollele pikemalt mõtlemata, et ta nimi on Michaël. Hiljem selgub, et ta on ka varasemates kohtades poissi mänginud, ta kannab lohvakaid poisteriideid ja turris soengut ning näeb üsna poisilik välja. Laurel on kuueaastane õde ja armastavad, kuid veidi eemalolevad vanemad - ema peab palju magama ja voodis lebama, isa on palju tööl. Õed veedavad palju aega omavahel. Michaëliks kehastunud plika vaatleb õues mängivaid poisse ja püüab neid matkida, tal õnnestub see veenvalt. Kuueaastane õde on juba harjunud sellega, et Laure´ parema meelega poiss oleks ja räägib ka ise temast kui oma vennast. Seda siiski laste ringis, mitte perekeskis. Ema ja isa ei paista midagi teadvat sellest.
Minu arust on lapsed nagu savi neid tuleb voolida ja suunata, ent neile tuleb anda ka oma mõtlemis- ja arenemisruumi. Lapsed on meie tuleviku võti. Minu üheks ootuseks ülikooliharidusele on erinevate teooriate ja oskuste õppimine. Üks nendest oskustest oleks õige suhtlemine lapsega. Olen kogenud mitmeid situatsioone, kus isegi ilma erialase hariduseta võib näha, et vanem ei suhtle oma lapsega õigesti. Tihtipeale on vanemad ärritunud, eemalolevad, hõivatud ja suhtlus lastega on teisejärguline. Hiljuti nägin ühte sellist juhtumit ka poes. Isa ja poeg (umbes 8-aastane) olid jookide leti juures. Isa valis endale hoolikalt energiajooki, kõndides edasi-tagasi mööda poelette, poeg jooksis talle ühest otsast teise järele. Järsku märkas laps, et külmikus on klaasist limonaadipudelid. Poeg küsis isa käest: "Kas need on need maitsvad limonaadid, mis emme mulle ükspäev ostis
Peategelase lapseea elu perekonnas ei näidatud. Kuid on arusaada, et isa oli tihti tööl ära ja ema oli kodune. Harri on lapseeast välja kasvades kaotanud pinna jalge alt. Tema sõber on samamoodi hädas. Neil mõlemal puudub lähedane, siiras side oma vanematega. Majanduslik elujärg oli üle keskmise kuid emotsionaalses mõttes külm. Eriti riivas mind valusasti Marioni soov oma vanematele, kes küll majanduslikult oli toetavad kuid emotsionaalses mõttes täiesti eemalolevad. Tema terapeut , kes tunnetab tema üksildust kasutab teda seksuaalselt ära. Enamus neid probleeme on tänapäeval sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooniga parandatavad. KOKKUVÕTE Film iseenesest midagi uut ja seniteadmatut minule ei pakkunud. Kuid materjalina on hea õppida ja ka õpetada inimesi mõistma kaassõltuvuse ja sõltuvuse vaheliseid seoseid. Peamine sõnum on filmis, et elukeskkond on kompleksne ning keeruline kooslus, kus igal indiviidil on oma maailmavaade, roll ja vajadused
Hilisemas kaardianalüüsis või võistlust plaanides on maastik kogu kaardistatud tükk. Minu arvates sobib see maastikukäsitlus kõige paremini praktikutele ning ka maastikuhooldajatele, kuna on selgelt välja toodud maastiku olemus, ning milline on tegelik maastik. Samuti meeldis mulle väga, see kuidas autor kirjeldas, milline on maastik valges ja pimedas (öise võistluse plats). Väga põnev ning loogiline käsitlus. Loodusmaastiku juurde kuuluvad meid ümbritsevad ja eemalolevad alad, mis on siinsamas, akna taga, pildi peal, mõtetes, unedes. Kindlasti mingi kooslus nii on taevas üksinda taevas, aga juba koos pilvede ja tähtedega taevamaastik(Tenno 2001). Ann Tennole seostub sõna maastik Madalmaade maaliga salapärase valguse, mere kaljusaarte ja purjelaevadega. Samuti on maastik mingi põldude ja metsaga kaetud ala koos päikesepaiste, putukasumina ja pärastlõunase unisusega.
Selle kujunemise all on ka järgnevad nähtused: teadvustatus, aktiivsus, tähenduse loomine, otsustus- ja enesehindamise protsess. Identiteedi areng on erinevate jõudude integratsioon ühtse ja tervikliku nägemuse loomisel iseendast. Need jõud on: ühiskonna ootused (superego), isiklikud huvid ja püüdlused (ego), bioloogilised tungid (id). Arengu staadiumid: · hajus identiteet- ei tunne huvi otsingu vastu; pole kindlat seotust.; vanemad on eemalolevad või tõrjuvad. · moratoorium- aktiivne oluliste rollide ja väärtuste (ehk identiteedi) otsing. Pole kindlat suunda ega seotust. teismeline peab selles staadiumis ambivalentset võistlust vanemate autoriteediga · suletud identiteet- tugev seotusetunne, aga kellegi teise hoiakutel ja arvamustel põhinev.; vanemad kipuvad omama noorte üle liigset kontrolli. Toimetulekuks surutakse kõik alla ja eitatakse.
all. Distsipliinnõuded laste suhtes on rangemad kui emad seda nõuaksid. Sellist tüüpi mehed üksikisadena kasvatavad tavaliselt elus paremini hakkama saavaid lapsi kui näiteks üksikemad. See ei tähenda, et need mehed on paremad lapsevanemad kui on emad. Osaliselt on see tingitud sellest, et ema puudumisel perekonnas peab isa olema nii ema kui isa rollis ühteaegselt, seega on nad ka rangemad. (Myllärniemi, J. 2010) „Eemalolevad isad“ – selles kategoorias mehed jagunevad omakorda kaheks: isa ei osale lapse igapäevases elus, kontakteerub ja suhtleb lapsega väga harva. Last kasvatab tihtipeale ema või võib ka aidata vanaema. Lapsel ei ole isa tuge ja õpetusi. (Myllärniemi, J. 2010) 8 Teine variant sellest mustrist on isad, kes elavad küll samas perekonnas, ent ei anna edasi oma hoolt ja tuge lapsele edasi
9. Miks ei ole imikul tahtelist kontrolli peidetud eseme järele sirutamise ja selle haaramise üle? Sest tal on raskusi tegevuse ja mälu omavahelise koordineerimisega 10.Coxi arvates on Piaget’ kolme mäe ülesannet võimalik lihtsustada – Asendades mäed objektiga, millel on selgelt eristatav ees- ja tagakülg Enesetest – Sotsiaalne areng 1. Palun ühenda kiindumuse kategooria nimetus ja lapse käitumise kirjeldus a. Vältiv-ärev – On eemalolevad, ignoreerivad ema b. Tõrjuv-ärev – Ei uudista uut keskkonda ema juuresolekul, on väga ärevad, kui ema lahkub c. Turvaline – Uudistavad ema juuresolekul ümbrust, on ema lahkumisest häiritud d. Kaootiline – On segaduses, käituvad ema suhtes ambivalentselt, puudub oskus stressiga toime tulla 2. Temperamenti määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja käitumise mustrit. Palun vii vastavusse nimetused ja kirjeldused a
Nad vajavad tutvumiseks ja sõprade leidmiseks rohkem aega kui näiteks venelased. Lõunanaabrite hulgas on rohkem inimesi, kes usaldavad ainult enda võimeid ja vähem neid kes on valmis võtma riske. Samas on globaliseerumine ja Läti kultuuri tausta mitmekesisus paljuski perekondi venelastega seganud ja seeläbi on raske puhast lätlast ära tunda. (Mezs 2005) 30 Esmapilgul võivad lätlased tunduda eemalolevad, samas on neile oma moodus poolehoiu ülesnäitamiseks. Lätlased armastavad lilli kinkida isegi ilma suurema põhjuseta kõigile, nii naistele kui meestele. Lillede kinkimise komme pole vaid viisakusavaldus vaid lätlaste viis näidata mida nad inimesest arvavad. Külalislahkus ja abivalmidus on reeglid mida lätlased järgivad. (Welcome...) Suur enamus lätlasi on luterlased. Peaaegu kõik Läti venelased on vene õigeusku või katoliku usku
J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Kiindumise erinevused: • Kindlalt/turvaliselt kiindunud • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja muutuvad ärevaks, kui ema on lahkunud. • Vältivalt kiindunud- Ema juuresolekul on nad eemalolevad, kui ema lahkub, siis nad mõnikord otsivad teda, kuid tavaliselt ignoreerivad teda, kui ta tagasi tuleb. 39 40 • Kaootiline- selle grupi lastel puudub igasugune organiseeritud viis stressiga toimetulekuks. Nende käitumine on ebajärjekindel. Psühhodünaamiline lähenemine • Alateadlikud soovid ja käitumised • Lapseea kogemustel suur mõju • Tasakaalu otsimine • Fiksatsioon
annaabi.ee 
