................................................................................................................5 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 6 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON............................................................................ 9 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon...................................................................................... 9 1.2 Eelvangistuse õiguslik regulatsioon................................................................................13 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon...........................................................................22 2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE................................................................27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2
kohtuvõimu ette. Käesolev asi puudutab ainult Põhja-Iirimaal terrorismis kahtlustatavate isikute vahistamist ja kinnipidamist eriseadustega antud volituste alusel. ... Käesolevas kohtuotsuses ei ole vaja kindlaks teha, kas mis tahes pikkusega, näiteks neljapäevane politsei- või halduskinnipidamine oleks tavalises kriminaalasjas üldjuhul kooskõlas artikli 5 lõike 3 esimese osaga. Tegelikult ei toodud ühtegi kaebajat nende eelvangistuse jooksul kohtuniku või mõne muu pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette. Seega tuleb otsustada, kas valitsuse poolt viidatud erilisi asjaolusid arvesse võttes saab kaebajate vabastamist lugeda viivitamatuks artikli 5 lõike 3 tähenduses. Kahtlemata tekitab terrorismikuritegude uurimine võimudele eriprobleeme, millele osaliselt viidati juba artikli 5 lõike 1 puhul ... Kohus arvestab oma töös täiel määral asjaolusid, millele on sellega seoses tähelepanu juhtinud valitsus
välismaalase kinnipidamiseks. Pärast isiku vabaduse võtmist, tekivad tal siiski ka teatud õigused, millest tuleb talle ka õigeaegselt teada anda. Näiteks tuleb kinnipeetule selgitada tema õigusi antud olukorras, õigus informeerida enda lähedasi, õigus teada põhjustest, miks temalt vabadus võeti, õigus mitte üle 48 tunni vahi all viibida, kui ei ole antud kohtu luba isiku kauemaks kinnipidamiseks ning kui kohus on andnud loa, siis on isikul õigus saada teavet enda eelvangistuse pikkuse kohta. Kuna igaühel on õigus vabadusele, on riigil kohustus vabaduse võtmisega seotud asjaolusid uurida, kui tekib kahtlus vabaduse võtmise või kinnipidamistingimuste ebaseaduslikkuses. Üheks demokraatliku riigi olulisimaks vabaduseks võib pidada ka sõnavabadust, mille all võib mõista ka väljendusvabadust ning mis on üheks demokraatia vältimatuks eelduseks. Iga inimene võib enda tõekspidamisi, veendumusi, ideid ja arvamusi vabalt välja öelda, neid
§ 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. § 67. Kinnipeetava kohustused Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; § 105. Vangla (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. § 1051. Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid.
lõpetas lasteaia juhataja lasteaiaõpetaja Anne töölepingu koondamise tõttu. haldusorgan vallavolikogu, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju ei ole, halduse siseakt. töölepingu lõpetamine on eraõiguslik suhe. 4 22. Tartu vangla direktori käskkirjaga kinnitati Tartu Vangla kodukord, milles on sätestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused Tartu Vangla territooriumil. Kodukord on kohustuslik täitmiseks Tartu Vangla kinnipeetavatele ja teenistujatele ning vanglat külastavatele isikutele. direktor haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostatakse võimu, välismõju olemas, regulatiivsus: käsk/keeld, ühepoolne tahteavaldus, üldkorraldus § 51 lg 2, üldkorraldus on üks haldusakti liike, kas reguleeritakse üksikjuhtumit, siis üldkorraldus.
asendada vangistusega või, lühiajalise karistuse korral, süüdimõistetu nõusolekul, üldkasuliku tööga. Kohus arvestab rahalise karistuse kolm päevamäära vastavaks ühele päevale vangistusele ja varalise karistuse asendamisel vangistusega vastab viiekümne päevamäära suurusele summale üks päev vangistust. Rahatrahvi mittetasumisel asendatakse see arestiga arvestusega, et rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Ühele eelvangistuse päevale vastab üks päev vangistust, või rahalise karistuse kolm päevamäära, või üks päev aresti, või rahatrahvi kümme trahviühikut. Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona (kuriteona või väärteona). Teo tunnused, mis on antud süüteokirjelduses, on süüteo koosseisulised tunnused (asjaolud) ja eelkõige nende asjaoludega seob seadusandja karistuse süüteo eest.
ta võimalikuks selle erandiga põhjendada ka karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduslikkust. Säte võimaldab vabadust võtta juhul, kui kuritegu ei ole veel toime pandud, kuid on põhjendatud kahtlus, et pannakse toime õigusrikkumine, põhjendatult peetakse vajalikuks süüteo toimepanemise ärahoidmist või kui on vajalik takistada põgenemist. 60 Nimetatutest kaks esimest on samased karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise eeldustega. Ning kuigi R. Maruste möönab, et eelvangistuse kohaldamine tähendab üldise vabadusõiguse suurt riivet, toob ta selle õigustuseks avaliku võimu kohustuse tagada ühiskonna turvalisus. Viimane on ka karistusjärgse kinnipidamise eesmärk. Kirjeldatava sätte teise poole kohaselt aga on vahistamine või kinnipidamine põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui selle eesmärgiks on isiku lõppastmes kohtu ette toomine. 61 Kuigi karistusjärgse kinnipidamise puhul viiakse isik kohtu ette enne meetme kohaldamist, leiab
VangS § 63. Distsiplinaarkaristused (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. VangS § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VangS § 105. Vangla (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. VangS § 1051 . Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. VangS § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid.
Igaühel on õigus pärast vabaduse võtmist teatada sellest oma lähedasi. 3) Vabaduse võtmise põhjuste teatamine. Igaühel on õigus teada saada vabaduse võtmise põhjused. Teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus. 4) Kohtulik kontroll vahistamise õiguspärasuse üle. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle 48h ilma kohtu loata. Õigus on vabaduse võtmine vaidlustada ja oma vabaduse jätkuv piiramine. 5) Eelvangistuse pikkus. Eelvangistus ei tohi olla ülemäära pikk. Vabaduse võtmine toimub kolmes vormid: Kinnipidamine-kõige kergem, lühiajaline Vahistamine e arreteerimine-kohtu luba Vangistus-süüdimõistva kohtuotsuse põhjal. Riik kaitseb lapsi ülemääraste vanematepoolsete piirangute eest. 6.1.4 Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
annaabi.ee 
