vanemad võrdse osa. · Kui pärandaja vanemad on surnud, siis astuvad nende asemele nende alanejad sugulased. 3. III järjekorra seadusjärgsed pärijad · Vanavanemad · Kui nad on elus, pärivad mõlemad võrdses osas pärandi. 4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast. Ülejäänud sellest surnu lapsed. · Abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui surnu on enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. 5. Privaatautonoomia pärimisõigus 1. pärandaja poolel: isiku õigus teha oma elu ajal ise oma surma puhuks enda vara kohta korraldusi testeerimisvabadus. 2. reeglina vaid pärast pärandi avanemist 3. range kohustus järgida vorminõuet notariaalsed piirangud. 4
järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Abikaasa õigus eelosale Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Eelosa ei kuulu pärandi hulka ja selle suhtes kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus
järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist ning 2. järjekorra pärijate kõrval ½ pärandist. Kui ei ole sugulasi 1. ega 2. järjekorrast pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi (abieluvara). Kui abikaasa pärib koos 2. järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku või esitanud kohtule abielu kehtetuks tunnistamise nõude. Pärimisel tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Isik saab pärandada vaid temale surma momendil kuulunud vara (ainuomandi alusel kuulunud vara e. lahusvara ning oma osa abikaasade ühisvarast). Teatud juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil
Abielu lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele abielu lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Abieluvaraõigus- reguleerib abikaasade varasuhte küsimusi. Abikaasade varasuhet peab eristama teistest abieluga kaasnevatest varalist laadi õigustest ja kohustustest (ülalpidamiskohustus, tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks, hoolsuskohustus, abikaasa seaduslik pärimisõigus, abikaasa õigus eelosale, abikaasa õigus sundosale, lahuselu õiguslikud tagajärjed). Abieluvaraõiguse eesmärgid: 1) väärtustada mõlema abikaasa rolli perekonnas, kompenseerides vähenenud väljavaated sissetulekule ja vara suurendamisele; 2) tagada mõlemale abikaasale abielu kestel tema tavavajaduste rahuldamine; 3) kaitsta abielu kestel abikaasa varalisi huve; 4) tagada abikaasale toimetulekuvahendid ka pärast abielu lõppemist.
Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast. 2. järjekord Pärivad vanemad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, pärivad tema osa alanejad sugulased. Kui pärandaja üle elanud abikaasa on elus, siis temal ½ mõttelist osa. 3. järjekord Vanavanemad pärivad kõik võrdse osa. Abikaasa, kui elus, ½ mõttelist osa ja ka selle vara, mis kuulub surnud vanavanemale. Kõige rohkem jagamisi tuleb praktikas ette 1. järjekorra alusel. Abikaasal õigus eelosale kodused tarbed ja sisustuselemendid v.a. mitte 1. järjekorra puhul. TESTAMENDID Ühepoolne tehing, millega tehakse või antakse korraldused vara suhtes pärast testaatori surma. Testament tuleb teha isiklikult (alates 18. eluaastast), noorem saab kirjutada vanema teadmisel. Testamendid jagunevad: 1. notariaalne 1) notariaalselt tõestatud testament teksti koostab notar, kontrollib
Pärandivaraks on tema lahusvara ja pool ühisvarast. 2. järjekord Pärivad vanemad võrdsetes osades. Kui üks vanematest ei ole elus, pärivad tema osa alanejad sugulased. Kui pärandaja üle elanud abikaasa on elus, siis temal ½ mõttelist osa pärandvarast. 3. järjekord Vanavanemad pärivad kõik võrdse osa. Abikaasa, kui elus, ½ mõttelist osa ja ka selle vara, mis kuulub surnud vanavanemale. Kõige rohkem jagamisi tuleb praktikas ette 1. järjekorra alusel. Abikaasal õigus eelosale kodused tarbed ja sisustuselemendid v.a. mitte 1. järjekorra puhul. TESTAMENDID Ühepoolne tehing, millega tehakse või antakse korraldused vara suhtes pärast testaatori surma. Testament tuleb teha isiklikult (alates 15. eluaastast), noorem saab kirjutada vanema teadmisel. Testamendid jagunevad: 1. notariaalne 1) notariaalselt tõestatud testament teksti koostab notar, kontrollib
neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. (3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. (4) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. 231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. 231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? Abikaasa ja pärimisõigusega sugulaste puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on
mõjutab oluliselt üleelanud abikaasa pärimisõigust. Surma ajal abielus oleva isiku pärandvara kindlaksmääramisel tuleb arvestada perekonnaseadusega kehtestatud abikaasade varaliste suhetega. PärS § 16 lg 4 kohaselt ei ole üleelanud abikaasal pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku Pärandada saab iga inimene ainult temale surma momendil kuulunud vara (PärS § 1), st temale nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks ainuomandi alusel kuulunud vara e. perekonnaõiguslikus mõttes lahusvara ning oma osa ühisest tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. (3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. (3) Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude. 289. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? (1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi
annaabi.ee 
