Kostja peab arvesse võtma, et kui ta määratud tähtaja jooksul kohtule kirjalikult ei vasta või oma vastuses ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, siis on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vajadusel teavitab kohus hagi esitamisest ka asjaomaseid riigi- või omavalitsusasutusi ning nõuab nende arvamust. Samuti lahendab kohus eelmenetluses protsessiosaliste (hageja, kostja ja kolmanda isiku) taotlusi ja erinõudeid. Seejärel määrab kohus eelistungi aja. Eelistung toimub võimalusel kahe kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised, saates neile kohtukutse. Seadus lubab kutse edastada ka telefoni, faksi või muu sidevahendiga. Kui registris ei ole andmeid inimese aadressi kohta või inimene ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse ta kohtusse ajalehekuulutusega, mis avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral
Selleks tuleb lisada pankrotiavaldusele seletus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja võlanimekiri. Nii ongi Äriseadustikus § 180 lg 51 ja § 306 lg 31 kehtestatud maksejõuetu OÜ või AS juhatuse kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus. Pankrotimenetlusega algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus peab algatamise otsustamiseks eelistungi, otsustab ta 10 päeva jookul istungi aja ja saadab kutsed pankrotiavalduse esitajale ja võlgnikule. Kui võlausaldaja eelistungile ei ilmu, jätab kohus pankrotimenetluse algatamata. Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta. 1 PankrS § 15 lg 3 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus jätab menetluse algatamata. See
Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe); Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida; Kas asja soovitakse lahendada kollegiaalsselt (kaasistujatega). Eelmenetlus toimub kahes etapis – eelmenetluse toimingud ja eelistung. § 398. Eelistung Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta. Eelistungil selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppe ja hagist loobumise korral, samuti kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjed. Kohus määrab poolte arvamusi arvestades kindlaks kohtuistungi päeva, kellaaja ja koha. 27
Samas tulenevalt § 34 on lubatud, et kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tõlki kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004. a kohtuistungil osalesid rahvakohtunikud, kuid kahel järgneval kohtuistungil vaatas kohtunik asja läbi ainuisikuliselt. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Rahvakohtunikke nõutakse, aga seadus menetluse toimumise ajal peab neid ka ette nägema. Kuna uues seaduses nt ei ole enam neid, siis ei pea. võimalik 2 vastandlikku seisukohta milleks on rahvakohtunikud
Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1). Kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kohtunik kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse (KrMS 28 lg 1). Kui kohtualluvus on kontrollitud ning puudub eelistungi korraldamise alus, teeb kohtunik ilma eelistungita määruse süüdistatava kohtu alla andmiseks (257 lg 1). 2) süüdistusakti vastavust seaduses sätestatud nõuetele (258 lg 1 p 2), 3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise aluste olemasolu (258 lg 1 p 3), 4) tõkendi kohaldamise või muutmise vajalikkust (258 lg 1 p 1). Eelistungi korraldamine kohtu alla andmise otsustamiseks on vajalik vaid siis, kui ilmnevad KrMS 258 lg-s 1 loetletud alused.
Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetluseks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus). Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu kantselei jagab arvutiprogrammi abil kohtusse saabunud asjad kohtunikule. ->Seejärel määrab kohus eelistungi aja. ->Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. ->Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta. Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab ennast süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat.
alla andmine. See muudeti kohtu alluvuse kontrolliks. Nüüd on menetlejaks kohus ja kõik, mida prokurör sai teha omal algatusel, peab nüüd otsustama eeluurimiskohtunik. Kui kohus peab süüdistusakti kontrollima, siis mida ta kontrollib? RK on leidnud, et kohtu alla andmisel saab kohus süüdistusakti prokurörile tagasi saata lisaks formaalsetele põhjusele ka sisulistel põhjustel, nt süüdistusparagrahv ei ole sobiv või koosseisus on küsimus. Kohtualla andmise ja eelistungi peamine eesmärk praktikas: kohus peab asja planeerima nii, et tal oleks seda võimalikult katkestamata arutada algusest lõpuni. Kriminaalmenetluse katkematuse põhimõte alates aastast 2009. Otsus uurida Küsimus kriminaalmenetluse alustamisest. Kriminaalmenetlus algab esimesest menetlustoimingust. Kriminaalmenetluse alustamisest tuleb teavitada prokuratuuri. Esimeseks menetlustoiminguks ongi prokuratuuri teavitamine. Kui kriminaalmenetlust ei ole, ei saa jälitada, läbi otsida jne
Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja. 27. Kohtuistung Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Asja arutamine kohtuistungil on suuline ja vahetu see tähendab, et protsessiosalised annavad oma ütlused kohtus suuliselt ning
Kelle vastu ja millise hagi saab A sellises olukorras esitada? Saab nõuda B-lt seda kasu mis ta sai korteri müügist- kuna ilmselt on D heauskne omandaja siis temalt ei saa nõuda. 5. A on esitanud B vastu hagi, milles nõuab B-lt kahju hüvitamist. A väidab hagis, et B poolt talle müüdud kinnistul asuv maja ei vasta lepingutingimustele ja sellel on mitmeid ehituslikke puudusi, mille kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist ta nõuab. Pärast asjas eelistungi toimumist esitab A dokumendi, mida ta nimetab ,,hagi muutmiseks". Selle järgi ei nõua A enam kahju hüvitamist, vaid nõuab tagasi tema tasutud ostuhinda, väites, et ,,taganeb käesolevaga müügilepingust". Põhjendusena selgitab A, et tema ,,kannatus on katkenud", kuna peale eelistungit ilmnes veel rida täiendavaid puudusi, muu hulgas ilmnes et maja kaminahi on tuleohtlik ja katus laseb vett läbi. Kas selline hagi muutmine on lubatav?
annaabi.ee 
