1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid.
pakkumise teel maa põllumajanduslikule kasutamisele. Metsade kaitsmiseks atmosfäärisaaste ja tulekahjude eest võttis nõukogu ka meetmeid varem kehtestatud mehhanismide laiendamiseks, täiustamiseks ja tugevdamiseks Agenda 2000 CAP reform CAP-i viimase reformi eesmärkideks olid: Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime tõstmine maailmaturul; tagada põllumajandustoetuste ühtlasem jagunemine EL territooriumil s.h. eelisarendades keskkonnasõbralikku tootmist; säilitada Euroopale omane põllumajanduse mitmekesisus; samuti mängib CAP-i reformi olulist rolli EL ettevalmistustes laienemiseks ja järgnevaks WTO läbirääkimiste vooruks. Maaelu poliitika Euroopa Liidus Euroopalik põllumajandusmudel on Euroopa maapiirkondade jaoks üks olulisemaid komponente. Põllumajandus peab liikuma jätkusuutlikkuse suunas, aitama säilitada looduskeskkonda ja traditsioonilist maaelu ning põhinema perefarmidel
NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid) kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil.
arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses: majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ning sõjatööstuse kõrge tase viimaks ellu aktiivset ja agressiivset välispoliitikat. Peep Reimer 2
Partei (HKP) kujundas ligi 500 miljoni inimesega riigis välja NSV Liidu eeskujudele tugineva kommunistliku diktatuuri. Kogu võimutäius riigis ja parteis kuulus kuni 1976 HKP esimehele Mao Zedongile. HIINA Likvideeriti eraettevõtlus (era- ja välisettevõtete „vabatahtlik” riigistamine), 1950.aastate alguses kollektiviseeriti põllumajandus (kooperatiivid ja kolhoosid) ning alustati üliindustrialiseerimist eelisarendades rasketööstust (e 80% riigi vahenditest suunati tööstusesse, kuigi Hiina oli samal ajal agraarmaa). HIINA Mao Zedongi 1958 algatatud nn Suure hüppe eesmärgiks oli Hiina ülikiire arengu saavutamine korraga nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu poolt pakutavast abist ja oma rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina Rahvavabariigi oma arengutee ja mitte enam järgida Moskva poliitikat
Loomadele anti teada, et toodang on pidevas kasvus, kuigi loomad olid näljas (lk 66-67). Napoleoni hakati kutsuma Juhiks ja öeldi, et kõik, mis on hästi, on seda tänu temale (lk 67). Napoleon hakkas ennast ka ise autasustama ja uusi autasusid välja mõtlema (lk 61-62)/(lk 75). Peeti rongkäike, kus ülistati Napoleonit ja kehtivat korda (lk 80-81). Stalini valitsusaja eesmärk oli riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust e industrialiseerimist. Teoses pandi suurt rõhku tuuleveski ehitamisele, mille abil saadud elekter pidi töid lihtsustama. NSVL-s oli puudus tarbe- ja toidukaupadest. 1946-1947 aastatel oli näljahäda. Juba alguses sai loomadele selgeks, et nad saavad kasutada vaid seda, mida suudavad toota (lk 21). Siiski tuli puudus nii toidust kui ka tarbeesemetest (lk 50). Noori juhiti NSVL-s pioneeriliikumise kaudu, mis oli Kommunistliku partei laste- ja
(Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist, eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid). Seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ning sõjatööstuse kõrge tase viimaks ellu aktiivset ja agressiivset välispoliitikat. Kehtestati plaanimajandus (1928 kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati
NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist, eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid). Seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ning sõjatööstuse kõrge tase viimaks ellu aktiivset ja agressiivset välispoliitikat.
võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953. Riigis valdas diktatuur ning oli üheparteiline süsteem. Puudusid õigused ja vabadus. “Sotsalistlik demokraatia”. Kommunistlik propaganda. Totaalne kontroll. Tööstused natsionaliseeriti ja põllumajandus kollektiviseeriti. Riigis oli plaani ja käsumajandus. Kõrge sõjaväetööstus. Stalini valitsusaja lõpus (1945-1953)oli tal eesmärgiks riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust. Põhjus - külm sõda ja võidurelvastumine. Suured kulutused läksid tuumarelva väljatöötamiseks. Defitsiit tarbe - ja toidukaupade osas. Selle vastu aitas masinad ja vabrikute sisseseaded reparatsoonidena. Kasutati sõja - ja poliitvange. Sisepoliitika Kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse Industrialiseerimine- tööstuslik pööre. Majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. NLKP I sekretär
NB! NSVLis puudus kuni 1989. aastal presidendi ametipost (esimene president oli Gorbatsov 1989- 1991) · Majanduses: a. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi ülekäsumajandusele Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. b. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest c. Kehtestati plaanimajandus (1928. Aastal kinnitati esimene 5aastaku plaan); plaanid kehtestati tavalisel utoopilised/liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5aastaku plaane kas
annaabi.ee 
