Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega
· Kas teema käsitlemine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajaid või eestkostjaid? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõestamine ikka toob soovitud tulemuse? 9. Missugust uudist nimetatakse pseudouudiseks? Uudist, mis sisaldab valeinformatsiooni. 10. Kommunikatsioonibarjäärid.
· Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine:
Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni), millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine), millise tegevusega ta on hõivatud, milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas), millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted, millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli), millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud,
Suletud tegelane jääb mõistatuslikuks "mustaks kastiks" Transpsühholoogiline psühholoogiline tegelane Tegelasest lähtuvad karakteriseerimisvahendid on kahesugused. o Verbaalsed vahendid, sh. otseselt ja kaudselt karakteriseerivad. Otsene karakteristika on nii see, mida tegelane ise enda kohta väidab, kui ka teiste tegelaste hinnangud. Lugeja-vaataja jaoks on oluline vahe, kas tegelasest räägitakse enne tema lavaleilmumist, nii et kujuneb teatud eelhoiak või loob esmamulje tegelase enda käitumine, mille taustal võetakse vastu teiste tegelaste järgnevaid hinnanguid. o Mitteverbaalsed vahendid. Selleks on kaks võimalust: o eksplitsiitsed kirjeldused/tähistused remarkides (samuti paralingvistiliste vahendite tähistamine kirjavahemärkidega, nagu hüüumärk lause lõpus, mõttepunktid pausi märgina jne.);
Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: · kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni) · millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) · millise tegevusega ta on hõivatud · milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) · millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted · millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) · millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud,
.Ühiskonna korraldusest .Ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid Nende ühisosas: avaliku infokeskkonna kujundamine Informatsioon kui väärtus - Avaliku teabe saamise õigus demokraatialikus ühiskonnas - Infokeskkonna saastamise ohtlikkus(desinformatsioon, eelarvamuslikkus, väärkujutluste - .ja tõlgendusvigade levik, infomüra :Rollide erinevused Ajakirjanik avaliku publiku huvi prioriteet, valvekoera rollist tulenev kriitiline prokuröri eelhoiak, müügihuvi mõju info valikule ja tõlgendamisele. Mida umbmäärane üldsus saab sellest infost kasu. Kelle huvides info jõudmine üldsusele on? Manipuleerimine. Edendab avalikku huvi, valvab võimu .kuritarvitamiste üle Suhtekorraldaja infoallikaks oleva organisatsiooni või esindatava kliendi huvide prioriteet, organisatsiooni esindava advokaadi hoiak, kliendi vaatenurga mõju info valikule ja tõlgendamisele.
Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni) millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) millise tegevusega ta on hõivatud milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik,
Huumor on universaalne inimjoon On osa inimkäitumisest On osa inimvõimetest On osa inimkompetentsist, nagu seda on keel, moraal, loogika, usk jne Huumoriakti asetleidmise eelised: Inimosalised - inimene võib emotsioone üle kanda kõigele; ehk inimene võib naerda potilillega, tuulega jne. Ka loomadel on huumoritaju. Stiimul (koostoimes osalistega) – kujunenud TH situatsioon, mingi juhtumus või olukord või eelhoiak või eelteadmine naljakuse kohta; keegi nt teeb naljanäo või hoiatab, et “nüüd räägin ühe nalja” (kontekst, mis aitab aru saada, et nüüd tuleb nali; elevandi näide) Inimese elukogemus – seda võiks käsitleda kui omandatud /õpitud koodi TH Inimese psühhotüüp – eeldus või mitte-eeldus kogeda või genereerida naljakust. Situatsioon – seotud ka stiimuliga Sotsiaalne ja kultuuriline taust – eeldus on tugevam, kui osalevad pooled
· Millistel tingimustel võime seda teemat avalikkuse ees käsitleda? · Kas teema tõstatamine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kuidas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas meil on kogu teemat puudutav info ja kas saame väiteid faktidega tõestada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? Sõnumi koostamine mis, kellele, miks?
annaabi.ee 
