Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuulutati välja ka Eesti Vabariik. Need mehed võtsid asja kätte ja lõid meile oma rahvusriigi.
Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutatakse igapäevases elus. J. J. Rousseau- Prantsuse filosoof. Need, kes elavad looduses (talus) on targad ja ärarikkumata, kuid need, kes elavad linnas, on juba ärarikutud (Rousseau mõtteviis). R. Descartes- 18. Sajandil kõik on seletatav ja tehtav maailmas, need tuleb vaid avastada. Sünnime ilma mingit hariduse ja eeldusteta. Stereotüüpid- Rahvalik arvamus mingist asjast (Nt eestlased arvavad, et soomalsed on paksud joodikud). Filosoofiline psühholoogia Eutanaasia- Aidatakse inimesel surra Kas hing on kliinilises surmas elus või surnud? · Algas Vanas-Kreekas · Eutanaasia o Aktiivne Aidatakse surra o Passiivne Inimesega ei tehta midagi, inimene sureb tegematuse tõttu ära · Geneetilised protseduurid
eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism)
mdukus iglusest kui riigi voorusest saab Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja mdukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on ksteisega harmoonilistes suhetes, see thendab antud juhul aga loomuprastes valitsemis- ja allumissuhetes. Ebaiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka muuga, sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus. Eelkige on aga ebaiglusega tegemist seal, kus ilma vastavate eeldusteta inimesed hakkavad sekkuma riigi valitsemisse. Teadmine ja vim. Nagu eelnevast nhtub, on Platoni petuse jaoks iglasest riigist peamiseks probleemiks mitte niivrd ksimus erinevate hiskondlikult oluliste tegevuste jaotusest hiskonnaliikmete vahel ldiselt, kui just ksimus: kes peaks valitsema? Millised isikuomadused viksid igustada kellegi pretensiooni vimule? Pretensioon vimule on Platoni jrgi niisiis igustatav ksnes poliitilise kompetentsi olemasoluga. Poliitilise kompetentsi
Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia [väärtusfilosoofia] iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. Loogika -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises
hingekorraga”, st et tema hingejaod on loomupärastes allumis- ja valitsemissuhetes üksteisega. Ebaõiglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka muuga, sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus. 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Eelkõige on aga ebaõiglusega tegemist seal, kus ilma vastavate eeldusteta inimesed hakkavad sekkuma riigi valitsemisse. Teadmine ja võim. Nagu eelnevast nähtub, on Platoni õpetuse jaoks õiglasest riigist peamiseks probleemiks mitte niivõrd küsimus erinevate ühiskondlikult oluliste tegevuste jaotusest ühiskonnaliikmete vahel üldiselt, kui just küsimus: kes peaks valitsema? Millised isikuomadused võiksid õigustada kellegi pretensiooni võimule? Platoni vastuseks sellele küsimusele oli niisiis, et pretensioon võimule on õigustatav
-) Tõeline inimene pole niisiis homo faber vaid HOMO LUDENS. Inimene on oma olemuselt mängiv olend. Ta on nautiv indiviid. Ta peab olema "vaba oma vabas ajas". Just siin on ta tema ise ja võib toimidavastavalt oma tahtele. -) Marcuse astub koos teiste neomarksistidega üleüldiselt kehtiva teadusidee vastu. -) Teadus on vaid üks ühiskonna funktsioone. Teadus pole kunagi neutraalne ta on alati kas konservatiivne või kritiseeriv. -) Tõeline teadus aga ei lähtu eeldusteta faktidest. Selline käsitlus vaid tugevdab olemasolevat ühiskonda. -) Positivistlik ühiskonnakäsitlus tammub tautoloogilises ringis. Olemasolev ühiskondlik kord põhjendab ennast lihtsalt empiirilise teadusega, nn eeldusteta empiiriline teadus ise aga peegeldab vaid antud ühiskonna tegelikku sisu. -) Marvuse leidis, et me vajame kriitilist teadvust. Kriitiline teadvus aga ei kummardu tõsiasjade diktaadi alla.
Hüpoteetilised võistlevad seletused: 1) Malle ja Kalle on õde-venda 2) Malle ja Kalle on head sõbrad 3) Malle ja Kalle käivad ja armastavad üksteist Seletuse aluseks ehk seletajaks on teatav kulturoloogiline reeglipärasus: tavaliselt käivad käest kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad. Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes. Kirjeldus, seletus, väide o Väide – üksik ilma eeldusteta järeldusotsus. Kui see ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. o Kirjeldus – kirjeldus on hulk väiteid, millel ei ole mitte argumenteerimise funktsioon, vaid kirjeldamise funktsioon. Argumendi eeldused on reeglina kirjeldused. o Seletus – sarnaselt argumendiga on tal teadaandmise ja seletamise funktsioon, kuid seletusel
Initsiatsiooniriitused – nt ülikoolis rebaseks ristimine. 2. Refleksiivsus – oma kogemuse jälgimine ja mõtestamine. 3. Kontekst: - Koht – antropoloog ei uuri külasid, vaid külades. Antropoloogi eesmärk on uurida inimesi üldiselt. - Aeg - Tingimused - Sündmused - Suhted Antropoloog peab suutma siseneda ja eemalduda uuritavast. Antropoloog peab analüüsima kontekste eelarvamusteta ning eeldusteta. Oluline osa on välitöölt lahkumine ning lõpetada oma kirjutamine väljaspoolt. Antropoloogi tegevused välitööl Küsib küsimusi – küsimine on pidev. Küsimustikke antropoloogid ei kasuta. Küsimustike kasutamine on taustaandmete kogumiseks. Küsimustikud pole piisavalt paindlikud, seetõttu ei saa olulisi teemasid sisse tuua, vaid juhindutakse ainult küsimustikest. Teiseks vaatlevad küsimustikud inimest indiviidina. Küsimustikud ei arvesta kontekste.
formaalne loogikasüsteem peab sisaldama kolme järgmist komponenti: süntaksit, tuletamisreegleid ja semantikat. · Süntaks on reeglite süsteem, mis määrab ära antud loogika poolt vaadeldavate väidete keele, s.o. milline väide üldse on nimetatud loogika väide ja milline mitte, tõesusest ja tuletatavusest sõltumatult. · Tuletamisreeglite süsteem on iga loogika kõige olulisem osa. Reeglid jaotuvad eeldusteta aksioomideks ja juba tuletatud väidetest uute väidete tuletamise reegliteks. Reeglite süsteem määrab, millised väited on antud loogikas tuletatavad, s.o. ``õiged.''. · Semantika annab formaalsetele loogikaväidetele tähenduse. Formaalse loogikasüsteemi semantika määrab kõigepealt ära, missugust osa maailmast väited kirjeldavad. Sageli vaadeldakse seejuures mingit lihtsat
ühiskonna liikmete samalaadsete vabadustega 2. Erinevuse printsiip sotsiaalseid hüvesid tuleks jaotada küll erinevalt, kuid nii, et ühiskonna madalamad kihid saaks ka elamisväärselt elada Probleem Rawlsi järgi algab sellest, et ühiskonnad ei saa eksisteerida ilma ebavõrdsuseta. Ebavõrdsusel on põhjused: 1. Bioloogilised põhjused tulenevad sisukusest, tema võimetest, päritolust 2. Sotsiaalsed põhjused tulenevad bioloogilistest, sest ilma vastavate bioloogiliste eeldusteta ei saa ühiskond tagada nendel indiviididele positsioone kihistumise e stratifikatsiooni kõrgemal astmel See pole inimese enda teha, millised bioloogilised ja sotsiaalsed eeldused tal on. Nende inimeste puhul, kes oma n.ö puudulike eelduste tõttu pole võimelised ühiskonna poolt pakutud privileegidest osa saama, nende puhul tuleks rakendada teatud kompensatsiooni, mis peaks seisnema selles, et ühiskonnad peaks mõtlema, kuidas nende elu elamisväärseks muuta. Hüvesid
annaabi.ee 
