konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega liidumaad kannavad osa ressursse üle vaesematele liidumaadele. 2) Ameerika Ühendriikide maksusüsteem on samuti mitmetasandiline, kuid erineb osariigiti üsna palju. Üldiselt kehtib USA-s 11(!)-astmeline tulumaksusüsteem, mis on küllaltki keeruline ning raskesti haaratav, palju on arutatud selle lihtsustamist. Mõlemas riigis kehtib astmeline tulumaksusüsteem, mille väljatöötamisel on lähtutud ideest, et suurema sissetulekuga kodaniku suurem
korra ja esitatavad nõuded. Olulisemad punktid on §2, mis määrab kohalike maksude kehtestamise korra ja §3, millega reguleeritakse kohalike maksude kogumist. - Tulumaksuseadus Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused. - Kohanimeseadus Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele. - Avaliku teenistuse seadus Kõige tähtsam punkt on §1, mille järgi kohalikus omavalitsuses töötamine on avalik teenistus. 5
tulusid. (2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 16.03.2010 14 Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. 16.03.2010 15 5 16.03.2010
Klaasitehase Eestis, kus täna töötab üle 140 inimese. Lisainfo ettevõtte kohta Internetis: www.o-i.com. Seoses töömahu suurenemisega ootab O-I Production Estonia oma meeskonda KONTROLLER Т.KARM 30 KONTROLLER Sa kuulud finantsmeeskonda Järvakandis, Raplamaal. Sinu peamisteks ülesanneteks on kontrollingu teostamine tootmise ja müügiosakonnas. Sa koostad igakuiseid raporteid finantsjuhile ja peakontorile Šveitsis. Sa tegeled ennustuste ja eelarvetega, koostad erinevaid analüüse (sh. osakondadele Järvakandi tehases), viid läbi inventuure ja kontrolle ning täidad erinevad jooksvaid ülesandeid. Tegu on loodava ametikohaga. Töö eeldab valmisolekut tööreisideks 3-4 korda aastas. Ootame Sind kandideerima, kui Sul on vähemalt 3-aastane töökogemus kontrolleri või analüütikuna, majandusalane kõrgharidus ning hea inglise keele oskus. Kasuks tuleb auditi valdkonna kogemus ja/või töökogemus raamatupidajana
Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraselt nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik, et kohaneda mikro- ja makrokeskkonna muutustega; et vältida vigade kuhjumist; et omada kontrolli keeruka organisatsiooni üle ning et omahinda minimeerida. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22
Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraselt nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik, et kohaneda mikro- ja makrokeskkonna muutustega; et vältida vigade kuhjumist; et omada kontrolli keeruka organisatsiooni üle ning et omahinda minimeerida. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22
kõrgused on siin püsivad. Meetodi eelis on ka see, et kasutatakse sellist mõõtühikut, mis väljendab just tellija soovi - põrandapinda, mitte aga ruumide kubatuuri. Tihti on ka varase eelarve koostamisel just abstraktne põrandapind ainukeseks teadaolevaks ligikaudseks arvutusaluseks. 4.Korruste meetod Üksikul hinnal põhinevad arvutuspõhimõtted pole kunagi olnud laialt kasutusel, sest esmane eelarve asendub kiiresti konstruktiivelementide järgi koostatud eelarvetega. Ajalooliselt on aga korruste meetod üheks esimeseks katseks ühendada ehitise kõrgus ja kuju üheks terviklikuks näitajaks. Selle meetodi puhul leitakse põrandate, katuse (lae) ja seinte mõõdud ning seejärel kaalutakse nad kompleksnäitajasse erinevaid osakaalusid kasutades. Meetodi põhireeglid on järgmised: 1. esimese korruse põrandapinna osakaal on kaks, kui ta pole allpool maapinda, vastasel juhul aga kolm
arengukavade positsioon ja nende roll riigieelarve protsessis. Pikaajalist finantsplaneerimist reguleeritakse mitmetes RES sätetes (nt RES §-st 91 tulenev nõue koostada riigi eelarvestrateegia, vt § 116 komm 6). RES on tulude / kulude prognoosimine pikemaks perioodiks 4a. 2002 a riigieelarve seaduse muudatusega seadustati strateegiliste arengukavade positsioon ja nende roll riigieelarve protsessis. 9. Riigieelarve seos KOV üksuste eelarvetega (RES §-d 46-52) Riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve omavahelised suhted määratleb riigieelarve seadus (RES). Eesti kohalike omavalituste eelarvete süsteemi aluseks on eelarve tasakaalustatuse printsiip. Teenuste osutamiseks vajalike vahendite olemasolu tagatakse elanike poolt makstud maksudega ja tasuliste teenuste osutamisega ning eesmärgistatud eraldistega riigieelarvest (nt õpetajate palgad, koolilõuna, toimetulekutoetus jne)
looduskasutuse maksumäärade kehtestamine 1. jaanuarist ja maamaksu ning kütuseakstsiisi kehtestamine II poolaastast. Nende maksude tegelik laekum jäi oodatust väiksemaks. Juriidiliste isikute maksuvôlad riigieelarve ees küll vähenesid, ent nende jääk on endiselt suur: vôlad moodustavad ligikaudu 10 protsenti riigieelarve aastatuludest. Ehkki valitsuse tulud kujunesid oodatust 2.8% väiksemaks, laekus eelarvesüsteemi (riigi- ja kohalikud eelarved koos ravi- ja sotsiaalkindlustuse eelarvetega) Eesti Panga makromajanduse osakonna esialgsel hinnangul summasid ligikaudu 15% rohkem kui aasta algul prognoositi. See vôimaldas vastu vôtta kaks lisaeelarvet (esimese lisaeelarve kulude katteks kasutati ka 40 miljoni krooni suurust välislaenu). Möödunud aasta jooksul valmistati ette uued maksuseadused 1994. aastaks (riigieelarve seadus, käibemaksu seadus, tulumaksu seadus, maksukorralduse seadus,
maksumaksjad siiski kinni maksma. 28.Milles seisneb erinevate valitsussektori võimutasandite suhete probleemide olemus? Erinevate võimutasandite suhete probleemide olemus seisneb selles, et Põhiseaduse kohaselt ei tohi keskvõim sekkuda kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse. 29.Millised on Eesti ja EL vastastikused rahanduslikud suhted? Üldiselt on EL ühine eelarve (1% SKPst) võrreldes liikmesriikide eelarvetega (47% SKPst) väikese osatähtsusega. Eesti saab aga madalamalt arenenud liikmena otsetoetusi ja investeeringuid (3-4% SKPst). Samas kasvab SKP kasvuga võrdeliselt ka liikmemaks ja kehtivad ka erinevad trahvid (liitumis- ja liikmeksoleku tingimuste rikkumiste eest), mis teevad eelarvesuhte siiski kahepoolseks. 30.Milles seisneb heaoluökonoomika koolkonna vaadete olemus? Heaoluökonoomika koolkond läheneb avalikule sektorile ühiskonnaliikmete postulaatideks üldistatud huvide
annaabi.ee 
