Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele. Lisame joonisele eelistusi iseloomustava samaväärsuskõvera.
– mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava
Otspunktid märgivad kummagi hüvise maksimaalseid võimalikke koguseid (juhul kui alternatiivse hüvise tarbimisest loobutakse). Eelarvejoone iga punkt tähistab ühte komplekti, mis on majapidamisele kättesaadav teadaolevate hindade ja tarbimiseelarve korral. NB! Ostetavad kogused ei pruugi olla täisarvulised, teoorias on võimalik hüvise mõõtühikut muuta (näiteks kilogrammide asemel grammid). Valida ei saaks komplekte, mis joonisel paiknevad eelarvejoonest kõrgemal (maksavad tarbimiseelarvest rohkem). Valida saaks nii eelarvejoonel kui ka sellest madalamal paiknevaid komplekte. Aga kuna viimaseid ostes jääks osa raha kasutamata (ja ülesande tingimusi arvestades osa kasulikkust saamata), siis ratsionaalne on valida tarbimiseelarvel paiknev hüvisekomplekt. q2 Eelarvejoon 2 q2 30 q1 30 3 q1
Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline samaväärsuskõver, mis iseloomustab sellist valikut. Missugune oleks kauba X kaubaga Y asendamise piirmäär valitud punktis. Selgita.
Y Y=M/Py-Px/Py*x *B I/Py=M/Py Kõik punktid eelarvejoone peal näitavad seda, et kõik raha on ära kulutatu Punkti B ei saa, sest see on eelarvejoonest ülevalpool Punkti A korral jääb raha alles. Ej tõus=siisetulek/Py : sissetulek/Px=Px/ *a X Ej tõus näitab kui suurest hüvise Y kogusest tuleb loobuda, et saada veel juurde 1 ühik hüvist. Nt: Ej=1/2 Et saada juurde 1* x, peame loobuma ½ Y-kust Eelarvejoone nihked
a) Õige b) Vale 31. Asendamise piirmäär iseloomustab tarbija valmisolekut (või soovi) vahetada üks kaup teise vastu nii, et tema kogukasulikkus ei muutuks. a) Õige b) Vale 32. Eelarvejoonel asuvad kõik ühesuguse maksumusega tarbimiskomplektid. a) Õige b) Vale 33. Kui MUx/Px=1,5 ja MUy/Py=3,5, siis antud sissetuleku ja hindade juures peaks tarbija suurendama kauba Y tarbimist ja vähendama kauba X tarbimist. a) Õige b) Vale 34. Eelarvejoonest sissepoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. a) Õige b) Vale 35. Eelarvejoone tõus on võrdne suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 36. Kahaneva piirkasulikkuse seadus väidab, et mida rohkem me mingit kaupa või teenust tarbime, seda väiksemaks jääb iga järgmise tarbitava ühiku kasulikkus. a) Õige b) Vale 37. Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. a) Õige b) Vale 38
mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus täiendava
– mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava
Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. NÕUDLUSSEADUS sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus).
Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada, iseloomustab tabel joonisel 5.3. Joonisele 5.3 on kantud Anu eelarvejoon. Joonis 5.3 Eelarvejoon Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid, mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. Üldjuhul, kaupade x ja y puhul näeb eelarvejoone võrrand välja selline: Meie näites on kaupadeks pitsa hinnaga 60 ja vein hinnaga 30. Sissetulek M=300. Seega näeb eelarvejoone võrrand välja selline: 5.4. Kasulikkuse maksimeerimine
annaabi.ee 
