Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"edumaaga" - 11 õppematerjali

Saate arvustus
1
doc

Saate arvustus

Aga esimese saate küsimuse kohapealt mulle meeldis see, et lõpuks said nad kõik enamjaolt ühelemeelele. Saate teine küsimus kõlas nii: Kas lubada juriidiliste isikute annetused parteidele?- Sellega oli põhimõtteliselt samamoodi nagu eelneva küsimusega, algul oli suur vaidlus , kõikide arvamused oli küllaltki erinevad aga lõpuks said nad ikkagi ühele meelele ja vaidlused ning vahelesegamised jäid ära. Saate vaatajate arvamus oli jällegi suure edumaaga JAH ( EI 29,3%, JAH 70,7%). Mulle jäi sama arvamus, kuna saates olijad suutsid oma targa jutuga veenda ära miks just tuleks need annetused lubada. Lõpus võttis veel saatejuht , väikese küsimuse esile, et kas parteide rahastamise summa pole just liiga suur 83 miljonit.- Sellele olid kõik mehed vastu, et EI see ei ole liiga suur vaid piisav. Selle kohta tõi hea näite Kalle Laanet- Et kui näiteks politseinikuid ei rahastata hästi , ei

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Suusatamine - eriliigid
3
doc

Suusatamine - eriliigid

Olümpiamängud said esimesteks rahvusvahelisteks suurvõistlusteks suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud sveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka

Sport → Sport
72 allalaadimist
Soomlaste representatsioon Eesti meedias
8
doc

Soomlaste representatsioon Eesti meedias

Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestlased ja „nende“ all on soomlased. Mõne artikli puhul tundus, et piirid kadusid ja ka soomlased võeti „omaks“. Üldiselt on artiklites kajastatud soomlased abivalmid ja targad

Meedia → Meedia
2 allalaadimist
Franklin Delano Roosevelt essee
8
docx

Franklin Delano Roosevelt essee

5 Roosevelt siiski säilitas kontakti ning parandas lõhed Demokraatliku Parteiga 1920. aastate jooksul New Yorkis. Ta aitas Alfred E. Smithi 1922. aasta kuberneri valimistel, oli isegi tugev toetaja ning pidas toetuskõnesid Smithi jaoks 1924. ja 1928. aasta demokraatilistes konvensioonides. Kui Smith oli 1928. aasta presidendi valimiste kandidaat, siis vastutasuks palus ta Rooseveltil kandideerida New Yorki kuberneriks, mille ka Roosevelt ühe protsendilise edumaaga vastase ees võitis, kuid Smith seevastu kaotas presidendi valimised. 1930. aasta mais alustas Franklin teiseks ametiajaks kandideerimist. Ta teadis, et selleks, et võita peab tal olema Tammany Hall'i toetus New Yorkis. Tema Vabariiklasest vastane Charles H. Tuttle kasutas Roosevelti suhteid Tammany Hall'iga oma valimistes, süüdistades Roosevelti korruptsioonis, siiski see Charlesil ei õnnestunud nind Roosevelt võitis valimised juba 14 protsendilise edumaaga.6

Kategooriata → Varia
17 allalaadimist
Winston Churchill
3
doc

Winston Churchill

1899. aastal kevadel oli aeg küps sõjaväest lahkumiseks. Ta kandideeris alamkotta, kuid ebaõnnestunult. Churchill otsustas sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis lepingu "Morning Postiga". Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast. 1900. aastal kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning seekord võitis ta ilmse edumaaga. Churchill kohtus oma tulevase naise Clementine Hozier`iga esimest korda 1904. aastal, kuid abielu sõlmiti alles neli aastat hiljem 12. septembril. Clementine oli kaunitar ning tark kindla iseloomuga naine. Tema oli see, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Churchillil koduseks türanniks. Neil sündis neli tütart. 14. märtsil 1901. aastal võttis Churchill sisse koha alamkojas ja neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
Winston Churchill
11
doc

Winston Churchill

" 1899. a kevadel oli aeg küps sõjaväest lahkumiseks. Ta kandideeris alamkotta, kuid ebaõnnestunult. Churchill otsustas sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis lepingu ,,Morning Postiga". Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast. 1900. a kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning seekord võitis ta ilmse edumaaga. Abielu Churchill kohtus oma tulevase naise Clementine Hozier`iga (vt Pilt nr 1 lk 9) esimest korda 1904. a, kuid abielu sõlmiti alles neli aastat hiljem 12. septembril. Clementine oli kaunitar ning tark kindla iseloomuga naine. Tema oli see, kes valitses kodus ning ei lasknud otsustavalt muutuda Churchillil koduseks türanniks. Neil sündisid neli tütart ­ Diana 1909. a, 5 Sarah 1914

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Passiivne ja aktiivne ohutus
15
docx

Passiivne ja aktiivne ohutus

tegama ka löögitaluvus katseid. Katses löödi suure raskusega vastu eesmist nurgaposti,et kontrollida kas kabiin peab löögile vastu. Nähti et see on hea viis tugevuse katsetamiseks ja aastast 1961 tehti see rootsis seadusega kohustuslikuks. Volvo, aga ei piirdunud vaid seaduses määratud löögitaluvus katsetega. Volvo põhimote oli lihtne mitte ei tahetut täita vaid seaduses antud norme vaid neid oli vaja ületada suure edumaaga, ning selle nimel ka pingutati. Katsed pidid alati peegeldama tegelikkust, seetõttu tehti lisakatseid selle suunas et mitte vaid kabiin ei pidanud vastu pidama löögile vaid sealt peab olema ka pärast õnnetust võimalik välja saada. 1970-ndate aastate lõpus töötas Volvo välja barjäärikatse. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et veokiga sõidetakse vastu betoonbarjääri, ning luuakse kahe veoki kokkupõrkele vastav olukord. Kümme aastat hiljem, aastal 1988 lisati barjäärikatse

Auto → Auto õpetus
92 allalaadimist
Winston Chruchill
15
doc

Winston Chruchill

kuid ebaõnnestunult. Churchill otsustas sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse 6 ning sõlmis lepingu ,,Morning Postiga". Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast. 1901. a kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning seekord võitis ta ilmse edumaaga. Tuleks märkida, et Winstonil noorusaastate ajal kohtus ta nii armastuse kui ka surmaga. Selle viimasega lahkusid, samal aastal, nii Churchilli vendade jumaldatud hoidja mrs. Everest, kui ka nende kunagi olnud hiilgav isa. Neid surmi, leinab Briti tulevane peaminister pisarsilmi. Abielu 1904. aastal toimunud esimene kohtumine Clementine Hozieri, Winston Chruchilli hilisema abikaasaga, ei viinud hoopiski otsustava abieluettepanekuni,

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Winston churchill
21
docx

Winston churchill

alamkotta, kuid kahjuks ebaõnnestunult. Sellest lööduna otsustas Churchill sõita sõjakirjasaatjana Lõuna-Aafrikasse ning sõlmis seal lepingu "Morning Postiga". Nüüd siirdus ta kajastama Buuri sõda. Kuid ta ei suutnud oma rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid sealt õnnestus tal põgeneda. Kodumaale naastes ülistati Winston Churchilli kui rahvuskangelast. 1900. a kandideeris Churchill taas alamkotta kuid seekord võitis ta ilmse edumaaga sellele võis ka kaasa aidata see, et teda inglaste seas rahvuskangelaseks peeti ja ta suudaks ehk ka parlamendis kasulik olla. Kui Winston oma poliitikukarjääri alustas puudusid tal maailmavaated ja kindlad seisukohad. Sel noorel poliitikul puudusid filosoofilised vaatete süsteemid. Siiski olid tal endal mõned oma arust head ideed. Winstonis pulbitsesid auahnus, energia, teotahe ja soov tungida sündmuste südamesse. Aastal 1901 astus ta esimest korda alamkotta

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
66 allalaadimist
Turunduse lõpupraktika-Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis
46
doc

Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis

fondide sihtfinantseeringuid. EHTE kontaktõppekeskkond on infotehnoloogilisest seisukohalt hetkel rahuldaval tasemel. Samas IT arengut arvestades oleks vaja pidevaid investeeringuid nii esitlustehnika, kui ka paberivaba õppe suunas. Hetkel on EHTE-s käsil uue, kaasaegse õppeköögi väljaehitus, mis plaaniti lõpetada 2013/2014 õppeaasta alguseks. Tänaseni on õppeköök välja ehitamata. Konkurentsis püsimise seisukohalt on Tallinna Teeninduskool oma uue õppehoonega väga suure edumaaga, kuid sama tehnoloogilise taseme saavutamiseks EHTE-l vahendeid napib. Praktikant pakub välja erinevate sponsorite kaasamist tehnoloogilise pargi edendamiseks, mis võiks väljundina pakkuda sponsoritele võimalust enda tooteid reklaamida EHTE turundusürituste kaudu – Tourest, Teeviit, konverentsid ja seminarid ja teised väliüritused. EHTE mikrokeskkonna moodustavad kliendid/õpilased, hankijad, töötajad, koostööpartnerid ja konkurendid.

Majandus → Turundus
214 allalaadimist
GALIL tunnid
134
pdf

GALIL tunnid

nimetatakse edumaaks (Lead). a. Edumaa pikkus oleneb sihtmärgi liikumise kiirusest, kaugusest ja suunast. Jooksva mehe jaoks peate võtma suurema edumaa kui kõndiva mehe jaoks. Sihtmärk, mis liigub viltu üle frondi, nõuab väiksemat edumaad kui risti liikuv sihtmärk. Aga sellise sihtmärgi jaoks, mis liigub otse teie poole või teist eemale, pole edumaad tarviski. Mida kaugemal sihtmärk on, seda suurema edumaaga peate arvestama. 64 b. Sõduritel peab ‘olema käpas’ oskus määrata õiget edumaad liikuva sihtmärgi tabamiseks, ning seda erinevates tingimustes. Selline oskus saavutatakse ainult pideva harjutamisega. c. Kaugel asuvaid sihtmärke on tavaliselt raskem tabada. Kui nad on kaugemal kui 300 m, peab tavalist sihikut kasutav laskja sihtima tavalisest kõrgemale. d

Sõjandus → Riigikaitse
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun