25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 5 Lapse arengu toetamise põhimõtted 1. lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2. lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3. lapse loovuse toetamine; 4. mängu kaudu õppimine; 5. humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6. lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7. lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8. üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9. kodu ja lasteasutuse koostöö; 10. eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Tarkuste omandamise trepp Oskan Õpin ära Arusaamine (sellepärast, et ... Teada saamine (on nii)
Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega Kesksel koha on toimetulev laps Lapse kasvamise austamisel Ühtse vastutuse põhimõte Laste ja täiskasvanute maailma põimumine Vastutus õppimise eest on lapsel Mängu kaudu õppimine ja loovuse toetamine Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli
kultuur/keskkond on demokraatlik ja inimsõbralik lastel on õigus valida, otsustada, vastutada. Demokraatiat õpitakse päev päevalt selle sees elades, nii kujunevad lastel oskused ja hoiakud toimida demokraatlikus ühiskonnas. Kui lapsed tajuvad vastastikust lugupidamist ja tunnustamist, arvamuste avaldamise õigust, siis omandavad nad ise oskuse arvestada kaaslastega ja hoolida neist. 8. LAPSELE TURVATUNDE JA EDUELAMUSTE TAGAMINE Lapsed viibivad turvalises ja koduses õhkkonnas, kus neil on hea olla ja koos tegutseda. Pedagoogi ülesandeks on eduelamuste tagamine, mitte üksnes võimaldamine iga laps suudab mingis valdkonnas edukas olla. 9. ÜLDÕPETUSLIKU TÖÖVIISI RAKENDAMINE Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast.
ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja 5 muu nn hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhteid. Vaesus võib olla dispositsioonide süsteemi toime, hoiak, mis ei soosi tahtelist tegevust eneseületamiseks. Õpitud abitus, eduelamuste puudumine, negatiivsed kogemused jms võivad põhjustada minnalaskmise meeleolu Inimesed võivad end leida ekstreemses mängusituatsioonis või ka ohtlikus absurdisituatsioonis, häbiväärses sundsituatsioonis, millest väljapääsu keegi ei tea või ei avalda (4). Miks ma arvan, et alkohol viib inimese vaesuseni, sest alkohoolikud joovad oma palga või mis iganes raha ära ja nad ongi pärast joomist vaesed ja ei suuda end üleval pidada. VAESUSE TAGAJÄRJED
ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS.
oskused ja enesekohased oskused. Põhimõtted: · lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine · lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine · lapse loovuse toetamine · mängu kaudu õppimine · humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine · lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine · lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine · üldõpetusliku tööviisi rakendamine · kodu ja lasteasutuse koostöö · eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õpikäsitlus: · laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu (aktiivse tegevuse kaudu) · õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel ja kavandamisel arvestatakse laste eripära
15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema. Mainitud ära, et antud kooliastme lõpetanud õpilane peaks muuhulgas oskama ohutult liigelda, hoolitseb oma tervise eest, tahab olla terve, oskab kasutada koolis olevaid tehnilisi seadmeid, oskab häälestada end ülesannetega toimetulemisele. § 8. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse: 1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; 2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö mõju mitte ainult praegusele lapsele, vaid avalduvad ka aastaid peale väärkohtlemist, need mõjutavad indiviidi ka tulevikus. Selle kõige tõttu tuleb tähele panna lapsi, kes käituvad probleemselt, kuna välise käitumise taga võib olla tema väärkohtlemine. Laps, kes käitub halvasti, on laps, kes tunneb ennast ebakindlalt. Iga laps tahab olla hea ning saab areneda läbi eduelamuste probleemse käitumisega laps on märkamist ja abi vajav laps. Kas probleemsetest peredest tulevad probleemidega lapsed? Lapse kujunemine isiksuseks toimub kahe teguri kaasasündinud pärilike omaduste ja teda ümbritseva keskkonna koosmõjul. Lapsepõlves ümbritseva keskkonna mõjul kujuneb inimese käitumismuster. Varases lapsepõlves on last ümbritsevaks keskkonnaks tihti ainult kodu, kust laps õpib oma käitumist. Kodus vajab laps hoolitsust ja järelvalvet, selle
võimaldavas keskkonnas. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS.
Käitumise jaotamine eesmärgistatud etappideks on seotud nn. püüdmise teooriaga/Theory of Trying (Bagozzi & Warshaw, 1990) (Michaela Zint, 2002). Selle teooria kohaselt vaadeldakse tegevust kui üksikute käitumisaktide seeriat. Kõiki etappe saab hinnata s.r nende tulemuslikkust mõõta ning seeläbi prognoosida ka tulevikku. See annab inimesele suurema selguse tema senisest saavutusest ning tulevikus ees seisvatest ülesannetest, samuti toetab see protsessi käigus väiksemate eduelamuste saamist, mis omakorda motiveerib inimest jätkama. Professionaalne julgustamine, tunnustamine, toetamine eesmärgi poole liikumisel pole vähem tähtsad. Teooria käsitleb ka inimese hoiakut edu- ja ebaedu kogemuse suhtes ja aitab mõista ebaedu kogemuse toimet lõppeesmärgi saavutamisele – ebaõnnestumine (ning sellega seotud võimalik kriitika) võib kriitiliselt vähendada motsivatsiooni ja enesega rahulolu ning kujundada püsiv vastuseis soovile uuesti eesmärki saavutada.
Käitumise jaotamine eesmärgistatud etappideks on seotud nn. püüdmise teooriaga/Theory of Trying (Bagozzi & Warshaw, 1990) (Michaela Zint, 2002). Selle teooria kohaselt vaadeldakse tegevust kui üksikute käitumisaktide seeriat. Kõiki etappe saab hinnata s.r nende tulemuslikkust mõõta ning seeläbi prognoosida ka tulevikku. See annab inimesele suurema selguse tema senisest saavutusest ning tulevikus ees seisvatest ülesannetest, samuti toetab see protsessi käigus väiksemate eduelamuste saamist, mis omakorda motiveerib inimest jätkama. Professionaalne julgustamine, tunnustamine, toetamine eesmärgi poole liikumisel pole vähem tähtsad. Teooria käsitleb ka inimese hoiakut edu- ja ebaedu kogemuse suhtes ja aitab mõista ebaedu kogemuse toimet lõppeesmärgi saavutamisele ebaõnnestumine (ning sellega seotud võimalik kriitika) võib kriitiliselt vähendada motsivatsiooni ja enesega rahulolu ning kujundada püsiv vastuseis soovile uuesti
annaabi.ee 
