Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte
Ilm Barcelonas Tänane kuupäev- 10. 12. 12 kell 15. 40 Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur Barcelonas 12 °C Tuule suund ja tugevus põhjatuul 7 m/s Õhurõhk 1018 hPa Pilvisus kohati pilves Sademed puuduvad Õhuniiskus 70 % Ilm New Yorkis Tänane kuupäev- 10. 12. 12 kell 16.00 New York asub paras kliimavöötmes. Õhutemperatuur on New Yorkis 14°C Tuule suund ja tugevus edelatuul 5 m/s Õhurõhk 1020 hPa Pilvisus - pilves Sademed õhtu poole kuni 2.1 mm vihma Õhuniiskus 85% Millest sõltub ilm Eestis Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui
us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30 http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv cm. _parnu_rannas.html • Valdavalt puhub edelatuul. Loomastik • Must toonekurg • Merikotkas • Kõre http://et.wikipedia.org/wiki/Juttselgk %C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselgk%C3%A4rnkonn.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Must toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigr a_1_(Marek_Szczepanek).jpg http://www.osta.ee/postkaartvalgepeamerikotkas31291450
suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. · Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. Globaalne õhuringlus · Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. · Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. · Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne.
Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumis suunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas ( vt õp lk88 joonis 5.14). Sellest tulenevalt võib tähele panna tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Nt kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda edelatuul. 3. Globaalne õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. (õp lk 89 joonis 5.16) Üldine õhuringlus 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
36. Kui palju on õhurõhuvööndeid? mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. 37. Mis toimub ekvaatorilähedastel aladel? need saavad palju päikesepaistet õhk soojeneb ja hakkab tõusma tekib püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv piirkond) passaadid, 60ndal laiuskraadil tõusvad õhuvoolud (niiske piirkond) lääne ja edelatuul. Passaadid muudavad oma liikumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 38. Mis on MUSSOONID? need on püsivad tuuled. tuul liigub kõrgemalt õhutõhult madalamale. maismaa ja ookeani vahel. suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 39
-24. septembril, alla 5 kraadi 23.-24. oktoobril ja alla 0 kraadi 26.-27. novembril. Mõnel aastal on temperatuur langenud lüiajaliselt alla -40 kraadi. Piirkonnale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Tugeva tuulega (üle 15 m/s) päevade arv aastas ei ületa tavaliselt kümmet. Valdav tuul on nagu enamus Kesk-Eesti aladel edelatuul. Keskmine õhu relatiivne niiskus on 70%, madalam on see mais 50% ja suurim detsembris 85%. Aasta keskmine satemete summa jääb 600-650 mm vahele. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4241/1201/5021/kava.pdf ) 9 4. TURISM Põltsamaa linnas pakutakse toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Linnas asub 6 toitlustusasutust ja 4 majutusasutust. Põhilisteks
Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas. Seetõttu võib märgata tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. (Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.) Tuult mõjutavad tegurid: Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Õhumassid
2)Stratosfäär: *õhu temp tõuseb osoonikihi tõttu,mis neelab UV-kiirgust, mille arvelt toimub soojenemine 3)Mesosfäär 4)Termosfäär Ilm-on õhu seisund antud kohas antud hetkel Kliima-on pikema ajaline ilmade muutumise reziim(30a-kliimamuutus) e ilmastu. Ilmastik-ilmad kokku nt ühes kuus. Ilma elemendid *temperatuur termomeeter *tuule kiirus m/s, anemomeeter *tuule suund edelatuul kagutuul Kliimategurid ****1)geograafiline laius-koha kaugus ekvaatorist, sellest sõltub päikesekiirguse langemise nurk, öö ja päeva pikkus, aastaaegade vaheldumine. Suvisel pööripäeval on päike seniidis põhjapöörijoonel 23,5N (kõige lähemal meile) Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõuna pöörijoonel 23,5S.(kõige kaugemal meile) Kevadisel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril.
rannikualad ja saared. Eesti jääb alale, kus tihti vahelduvad erinevad õhumassid, sellepärast on meie ilmad väga muutlikud. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad nii Atlandi ookean (Põhja-Atlandi hoovus) ning Islandi miinimum (tsüklonite tekkimiskoht). Eesti paikneb niiske kliima vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse aurumise. Sage madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumine Eesti kohal põhjustab tuulist ilma ning muutlikku tuule suunda. Sagedaim tuul Eestis on edelatuul (25%) aga ka lääne- ja lõunatuuled (seostuvad tsüklonitega). Aasta keskmine sademete hulk on Eestis 550-750 mm. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt – kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. 17. Eesti kliima parameetrid (erinevus piirkonniti), kliima muutused. Läänemere naabrus - mereline ja mandriline kliimavaldkond. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemp. ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal
Selle pardal viibis 989 inimest, neist 803 reisijat. Reis kulges normaalselt. Meresõidutingimused Eesti ranniku lähedal olid mõõdukad, kuid muutusid avamerele jõudmise järel karmimaks. Kaalu jaotus laeva ristteljel, lasti paigutus ja pakpoordist puhuv tuul tingisid selle, et laev oli kergelt tüürpoordi poole kaldus. Reisi jooksul tuule kiirus järk-järgult kasvas ja tuul pöördus edelasse. Nähtavus oli üldiselt üle 10 meremiili. Südaööl puhus edelatuul kiirusega 15-20 m/s, suuremad lained kerkisid 3-4 meetrini. Laeva külg- ja pikiõõtsumine tugevnesid aegamisi ning mõned reisijad jäid merehaigeks. Umbes kell 00.25 jõudis Estonia oma teekonna keskpunkti ja jätkas sõitu kursil 287 kraadi Stockholmi suunas. Kiirus oli umbes 14 sõlme ja lained tulid vastu vasakut vöörinukka. Tugevneva külgõõtsumise tõttu lasti välja stabilisaatorid. Autotekil kuulis valvemadrus pisut enne kella 01.00 laeva vööri poolt metalset kolksatust,
annaabi.ee 
