Ta on energia- ja impulsikandja. 13. Mis on modulatsioon ja demodulatsioon? Modulatsioon on informatsiooni edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivool, elektromagnetväli jne) mingi parameetri muutmine vastavalt ülekantava signaali muutusele. Moduleerimise eesmärk on: · võimaldada edastada signaali m(t) sidekanalis, mille sagedusomadused on piiratud. · vähendada edastatava signaali kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. · võimaldada mitme signaali üheaegset edastamist (ajalise ja sagedustihenduse abil). Modulatsioon raadio- ja sidetehnikas on kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandevõnkumise, kandesignaali, kandja) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali rütmis. 14. ÜLESANNE vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuse kohta (õp annab) 15. ÜLESANNE magneti ja vooluga pooli kohta (õp annab)
Sidekanali läbilaskevõime suurendamiseks kasutatakse järgmiseid tihendusmeetodeid: sageduslik tihendamine (FDMA) suurt sagedusriba jaotatakse väiksemateks osadeks, seega üheaegselt edastavad mitu saatjat erinevatel sagedustel. ajaline tihendamine (TDMA) ajatelje jaotatakse väikseteks ajapiludeks, seega tegelikult üheaegselt edastab ainult üks saatja, kuid on kasutusel terve sagedusriba. koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil, seega kõik saatjad saavad üheaegselt kasutada sama sagedusriba. Modulatsioon infosignaali paigutamine kandevsignaalile. 5. Mobiilsidevõrgud (põhitüübid, -mõisted). Mobiilsidevõrgud jaotatakse: a) raadioühenduse tüübi alusel: FDMA 1G (NMT). TDMA 2G (GSM). CDMA 3G (UMTS).
parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis. Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele sagedusele. Tuntud on mitu AM-i alaliiki: kandjaga AM, kandjata AM ja ühe külgriba AM. Moduleerimine võimaldab edastada signaali m(t) kanalis, mille sagedusomadused on piiratud, ning aitab vähendada edastatava signaali m(t)kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel. Eelkõige kasutatakse modulatsiooni selleks, et võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis.[1] Ühe külgriba modulatsioon on amplituudmodulatsiooni liik, mis võimaldab kasutada saatja võimsust ja ribalaiust tõhusamalt võrreldes kahe külgriba modulatsiooniga. Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Seetõttu kasutatakse ühe külgriba modulatsiooni ribalaiuse
- - 1 0, . Autokorrelatsioonifunktsioon-(t1,t2)=E(Xt1,Xt2). M - , p - N, q - - Autokovariatsioon-(t1,t2)= (t1,t2)-m(t1)m(t2). 4. Moonutused edastusel . , , Ristkorrelatsioonif-oon- xy(t1,t2)=E(Xt1,Yt2). - , . n Mittekorreleeritud- xy(t1,t2)=E(Xt1)E(Yt2)
Blu-ray ja HD-DVD optilised salvestuskandjad. , (Real- 24.Mitmetasemeline kodeerimine, latentsus, värelemine (mmt10.pdf) Polaroid/Aprilis,Bell Labs/InPhase *Tempest*,LiNbO3). Time Protokol). multimeediavoo edastusel. (mmt09.pdf) Blu-ray ja HD-DVD : ,
funktsioonidest: X.25 protokoll sisaldab OSI raammudeli kolme alumise kihi funktsioonid FR edastus täidab OSI raammudeli 1. kihi ja lihtsustatult ka 2. kihi funktsioone Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 24 X.25 ja FR edastuse võrdlus Eelnevast tuleneb, et vigade esinemisel FR edastuse korral saadetakse paketid uuesti läbi kogu võrgu, mitte aga kahe võrgusõlme vahel, nagu seda tehakse X.25 protokolli kohaselt Andmevoo juhtimine on FR edastusel märgatavalt lihtsam kui X.25l Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 25 FR edastus. Struktuur FR kontsentraator FR lüliti Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 26 FR kaadri formaat Kaadri struktuur on FR võrkudes suhteliselt lihtne 1 2 Muutuv 2 1 baitide arv Lipp FCS Andmed Aadress Lipp BE FE Aadress (DLCI)
5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse ainult sellele vajaliku keskmise ribalaiuse. Levinud kiiretes pakettedastuse meetodites (X.25, Frame Relay, FDDI) võib üks suur pakett hõivata kogu ribalaiuse pikaks ajaks ja teised ühendused ei saa seda kasutada. ATM seevastu edastab väikesi
(Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust) Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis. Paarsuskontrolli korral lisatake n bitti andmeid sisaldavale sõnumile üks paarsusbitt. Paarsusbiti väärtus valitakse selline, et ühtede hulk edastusel (andmed + paarsusbitt) oleks alati paarisarv (even parity) Nt: ascii „F“ oleks binarys 1000110 -> näeme et seal on 3 ühte, ehksiis ühtede arv on paaritu -> lisame 1-e juurde, et saaks paarisarvu ühtesid -> 10001101 Kui vastuvõtja tuvastab vastuvõtul paaritu arvu ühtesid, siis on ilmselgelt ülekandel viga tekkinud. (Paarsusbiti väärtuse saab leida kui liidame kõik edastatava sümboli bitid omavahel mooduliga kaks kokku -> p = 1⨁0⨁0⨁0⨁1⨁1⨁0 = 1 )
allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse päisega, milles sisaldub sihtsõlme aadressiga, mille põhjal toimub edastusel paketi suunamine läbi sidevõrgu sõlmede. Paketid sisestatakse sidevõrku ilma, et eelnevalt oleksid neile reserveeritud lingid. Paketi liikumisel sidevõrgus läbib pakett igal hüppel ainult ühe sõlme. 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching// kujutab kahe eelneva, kanalikommutatsiooni ja pakett-kommutatsiooni, hübriidi. Sõnum jaotatakse samuti üksikuteks edastusüksusteks flit(t)ideks //flow control digits, flit//, neist
Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile Ruuter e. marsruuter - valib marsruudi, viib paketid kohtvrgust välja. (teepikkus, usaldatavus, marsruutimishilistus, ribalaius, koormus, sidekulud.) Marsruutimine jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse
Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS IP alamvõrk on kogum võrguseadmeid, mis omavad sama võrgunime ja on ühendanud füüsilise võrguühendusega Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta? MAC aadress on võrguseadme unikaalne identifikaator Kas CSMA/CD hoiab alati ära konfliktid sisekanalile juurdepääsul? Ei hoia, CSMA/CD tuvastab konfliktid ja lahendab need. Mille poolest on kommutaator parem jaoturist? Vähem ummistusi üksipakettide edastusel Kahe lauaarvuti ühendamiseks on vaja patch kaablit IP protokoll on ühenduseta protokoll Mitmendal TCP/IP mudeli tasemel töötab UDP protokoll? 3 OSI rakendustaseme protokoll on SMTP TCP protokoll ei taha minimaalset ühenduse ribalaiust rakendustele IP protokoll võimaldab pakettide marsruutimist Miks on vaja kaitsta võrguliiklust? Krüpteerimisvõtmete edastamiseks Kuidas blokeerida PING pakettidega ründeid? Kasutada protokolli blokeerimist Mida tähendab identiteedi vargus
Järjestamist korratakse kuni jääb alles ainult üks järjestatud element. Moodustatakse koodpuu,
arvestades liidetud tedete uusi asukohti. Koodipuu liikumistele omistatakse sümbolid 0 ja 1.
24. Häirekindlate koodide koostamise põhialused.(9. Kodeerimise põhialused, 10.
Koodide liigid)
On sellised koodid, millistesse on sisse viidud korrastatult liiasus nii, et tekiksid koodi
omadused korrigeerida kindlat tüüpi sümbolite edastusel tekkinud vigasid. Tavaliselt on
häirekindlad koodid ühtlased. Häirekindlad koodid on võimelised avastama teatud kordsusega
vigu, parandama teatud kordsusega vigu, taastama kustutusi. Kui koodi alus on m ja koodsõna
pikkus on n, siis erinevate koodsõnade arv on NY=m^n. Koodi liiasuse sisseviimine tähendab
seda, et koodidena kasutatakse vähem NX
kanalitest Kui protsessorid suhtlevad sidevõrgus omavahel järjestikku, siis andmete liikumisel andmeallikast andmeneelu läbitakse võrgus rida vahepealseid sõlmi, mis kujutavad nn transiitsõlmi //transit node//. Sidevõrgus tekkivais transiitsõlmedes peavad olema seadmed, mis on võimelised tuvastama sõlme sisenevat andmevoogu ja suunama seda lähtuvalt teatisele ette nähtud sihtsõlmele (andmeneelule). Informatsiooni edastusel sidevõrgu vahendusel moodustatakse andmetee //path//, st meedium, mille vahendusel toimub infoülekanne. Teatis //message// – infoüksus (andmed ja/või juhtinfo), mis kantakse arvutis üle töödeldavate protsesside vahel või sidevõrgus arvutite (protsessorite) vahel. Võrgu kahe sõlme vahel edastatav teatis liigub piki andmeteed, mis moodustub ühest või enamast lingist ja kommutaatoreist. Lingid (lülid) on riistvaralised ühendused võrgu kahe sõlme vahel
Ebapuhtusest ja muust hajumisest vaba kiu sumbuvus määratakse Rayleigh hajumise põhjal ja see on sagedusel 1550µm umbes 0,16dB/km. Kvartsklaasi sumbuvus sõltub joonise 2.5 põhjal lainepikkusest. 19 Joonis 2.5 Kiu sumbuvuse põhimõte ja kasutatavad lainepikkused Nagu jooniselt näeb,on vahemikus 800...1700 nm piirkond,kus sumbuvus on väike.Lühematel sagedustel lisab sumbuvust UV-neeldumine ja pikematel IR-neeldumine. Andmeside edastusel kasutatakse kolme lainepikkuse ala ehk akrit, mis on : · 850nm piirkond · 1310 nm piirkond · 1550 nm piirkond Ühe laine kiude hakatakse lähiaastatel võtma kasutusele ka 1550 nm kõrgematel aladel L- piirkond(joonisel märgitud punktiiriga). Sumbuvuse teravik 1310nm ja 1550nm piirkondades on OH-ioonist tingitud nn veeokas. Sumbuvust suurendavad ka kiu makropainded (raadius >>1mm) ja mikropainded (raadius <1mm), vesinik ning raadioaktiivne kiirgus
annaabi.ee 
