010 kolmejärguline 010101 kuuejärguline Madalamad järgud on paremal, kõrgemad järgud vasakul ARVUSÜSTEEMID Miks kahendsüsteem Arvuti koosneb elektroonsetest lülititest (lambid, transistorid, kiibis olevad transistorid). Elektriliste signaalide olekud ja nende võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1". Kui tegemist oleks ideaalse sidekanaliga, poleks sellise signaali detekteerimisel mingit probleemi. reaalsetes sidekanalites lisanduvad signaalile alati mürad ja häired, mille tõttu pole nivoode eristamine enam nii lihtne. näidatud tõenäosustiheduse funktsiooni, mis näitab, et signaali väärtused on koondunud nivoode ,,0" ja ,,1" ümbrusesse.
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 52 ATM. Teenindusklassid C ja D Ühenduseta edastus Ühendusega edastus C klassi teenused D klassi teenused Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 53 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid AAL 3/4 ja AAL 5 ülesanne on teisendada ühendusega või ühenduseta edastusega, muutuva bitikiirusega ja asünkroonse edastusega andmeid AAL 3/4 ja AAL 5 realiseerivad nii C kui ka D klassi teenuseid Kasutatakse seega valdavalt andme edastuseks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 54 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid Algselt olid AAL 3 ja AAL 4 kaks eraldi protokolli vastavalt C ja D klassi teenuste osutamiseks Et protokollid olid üsna sarnased moodustati ühine protokoll AAL 3/4 Kuna osa teenuste jaoks osutus AAL 3/4
Ligipääs andmetele on 21. Defineerige millised arvutisüsteemi koponendid kuuluvad turvaline. jaotusesse 20.Kirjutage käsud, mille abil saab kindlaks teha,millised teenused Arvuti abikomponendid- komponendid, mis otseselt infotöötluse ega kataloogist /etc/rc.d/init.d ja millises järjekorras käivitatakse RedHat -edastusega ei tegele (toiteplokk, ventilaator, korpus, termoandur). Linuxis töötasemele 3 minekul? Mine sa hulluu tea Rakendustarkvara- 21.Millises WinnNT/2K käivitumisfaasis käivitub Win32 rakendusprogrammiliidese alamsüsteem? Protsessifaasis 22. Mille järgi tuvastatakse et kaks seadmefaili viitavad samale 22.Kirjutage rida crontab´i jaoks, mis käivitab käsu seadmele
Mõistliku kasutusviisi all peetakse silmas tegevust mis ei kujuta endas ohtu. Seadus ei käsitle toota enam neid seadmeid ja paigaldisi mis on valmistatud …….oluliselt varem. Toote müüja peab ostjale selgitama seadme paigaldamist või seisukorda. 2.Teenuse osutaja-Teenuse all peetakse silmas mingit liiki elektritööd või elektri edastamist. Teenuse osutajaks peetakse silmas firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat kes tegeleb elektritöödega või võrgu edastusega. 3.Turu järelevalve-Turu järelevalve all peetakse silmas järelevalvet millega tegeleb Tehnilise Järelevalve Amet osaliselt ka Elektrilevi OÜ. Toote turule laskmine tähendab seda et toode tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidus. 4.Tarbija-Tarbijaks loetakse inimest kes kasutab elektrienergiat või toodet oma tarbeks ehk siis ei saa eelnimetatud toodetest või teenustest majanduslikku kasu. Ohutuse kindlaks määramine 1
Traadita modemeid nimetatakse tihtipeale ka kui läbipaistvateks või tarkadeks. Nad edastavad informatsiooni, mis Tallinna Polütehnikum modelleeritakse kandesagedusele, mis lubab paljudel traadita ühendustel üheaegselt viidata, et töötada erinevatel sagedustel üheaegselt. Läbipaistvad modemid töötavad sarnaselt telefoniliinide modemite sugulastega. Tüüpiliselt on nad ühepoolse edastusega ehk samaaegselt ei saa saata ja vastu võtta andmeid. Üldjuhul läbipaistvad modemid koguvad väikese koguse andmeid küsitledes neid andmeid hajutatud asukohtadest, millel pole lihtsat juurdepääsu traadiga infrastruktuurile. Targad modemid tulid meediajuurdepääsu kontrolleriga, mis takistab juhuslike andmete kokkupõrkamist ja saadab andmed uuesti, mis pole korralikult kätte saadud. Targad modemid
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle
Options Padding Vers versiooni number Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama
väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi:
toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Taktsagedus peab sobima kõikidele süsteemi komponentidele. o Ploki edastus: Näiteks vahemälu (Cache) laadimisel on kasulik edastada info plokkide kaupa, mitte üksikute sõnadena. Kui mälust lugemise tsükli pikkuseks on nt 3 takti, siis korratakse teist takti, edastades iga kord ühe sõna. (Esimese takti ajal algab siinitsükkel aadressi ja mälust lugemise signaali edastusega ning kolmanda taktiga lõpetatakse siinitsükkel) Asünkroonne siin: Taktsignaali pole otseselt näha, andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide vahetamise abil (MSYN, SSYN). Asünkroonse siini ajastus on paindlikum, puudub sõltuvus jäigast sünkrosignaalist. Joonis 10Sünkroonse siini mälust lugemise tsükli ajadiagramm 27
kaabli, mis saadab kellasignaali. 35. Bitivea ja bitivigade suhte mõisted Digitaalse andmeedastuse korral peab vastuvõtja temasse jõudnud signaali ja müra summa y(t) = s(t) + n(t) põhjal otsustama, millist sümbolit parasjagu edastatakse Sidekanalis levides signaal nõrgeneb ja tihtipeale ka moonutub Moonutuste ja mürade tõttu teeb vastuvõtja mõnikord eksliku otsuse vastuvõetud sümboli väärtuse kohta Kui on tegemist binaarse edastusega (M = 2), siis nimetatakse sellist ekslikku otsust bitiveaks Digitaalse edastuse kvaliteedi näitajana kasutatakse bitivigade suhte nimelist suurust: BER (Bit Error Rate) BER näitab kui suur osa edastatud n bitist võeti vastu vigaselt: BER = ne/n (ne = vigaselt vastu võetud bittide arv) Bitivigade suhe on pöörvõrdeline signaal-müra suhtega vastuvõtja sisendis. Ehk mida tugevam on signaal võrreldes müradega, seda harvemini tehakse ekslike otsuseid 36
vastuvõtja süsteemid saavad üksteisest aru, millega on tegemist. 2) kommunikatsiooniteenuse kiht (transpordikiht) transpordikihi protokoll, kus saatja transpordisüsteem ja vastuvõtja transpordisüsteem omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt. 3) võrguteenuse kiht (füüsiline andmeedastus) tegeletakse marsruutimisega läbi erinevate võrkude ja läbi erinevate võrguseadmete ning tegeletakse tegelike pakettide edastusega. Siin on ka protokoll, mis garanteerib marsruudi toimimise ja tegeliku edastuse. IP abil edastatakse paketid soovitud kohta edasi ning toimivad ka erinevad marsruutimise protokollid. Marsruuterid töötavad võrgukihi peal. See on kolmekihiline mudel. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga
ja vea tulemise võimalus on suurem), aeg suur. (N. võime uksele panna 20 lukku, aga keegi sõidab traktorga majja ja saab ikka sisse). Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad, mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer
annaabi.ee 
