valdkonnas hakkama saada nt pagulased. Nõudeõigus riigi vastu.Õigused krim.menetluses- Süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, karistuse mõistmine vaid seaduse alusel, kahekordse vastutusele võtu keeld. Õigus õiglasele kohtupidamisele- PS 15 ja 24 ning Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 6: igaühel on õigus pöörduda kohtu poole, kui isiku õiguseid ja vabadusi on rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus, viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on samasuguses olukorras nt PS 12 kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguste piiramine-Põhiõigused ei ole piiramatud, Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega. Põhiseaduse piiramine peab olema legitiimsed ja võib olla PS-is sätestatud kolmel
esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Süütuse presumptsiooni printsiip ,,Iga avaliku institutsiooni kohustus." ,,Eeluurimisese reputatsiooni hoidmine." ,,Väljaspool põhjendatud kahtlust." ,,Vältimatu vajalikkus sunnivahendite kasutamisel" (nt ametist kõrvaldamine). Õigus edasi kaevata PS § 24 lõige 5. Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Õigus edasi kaevata Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebamisele. Edasikaebe astmete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest
valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunikel on kohtulik immuniteet. Neile esitatavad täiendavad nõuded ja õigusliku seisundi täpsema regulatsiooni sätestab Kohtute seadus. Kohtunik lahkub viidatud seaduse kohaselt ametist hiljemalt 67 eluaastal. 41.Apellatsioonikaebused ja apellatsioonikohtud. Riigikohus ja kassatsiooni menetlus. Apellatsioonikaebuste sisu avab PS §149, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ja vaatavad läbi apellatsiooni (edasikaebe) korras esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioonikaebustele esitatavad nõuded määratakse protsessiseadustega 9 tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlustes. Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeima kohtuna vaatab apellatsioonikohtu lahendeid läbi kassatsiooni- (otsuste tühistamise), kohtuvigade parandamise- ja teistimise korras, Riigikohus on põhiseadusliku järelvalve kohus
On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Erinevad kohtuastmed. Riigisisene ja rahvusvaheline tasand. Kohtulahendi siduvalt lõplik iseloom. Õigusrahu ja -kindlus. EIK: Õigus vähemalt ühele edasikaebele. Edasikaebe astemete erinev arv erinevate menetluste ja otsuste/määruste puhul. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest PS § 23 lg 3
seetõttu taotleb kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Seadus ei anna praegu distsiplinaarmenetluse välistamise aluseid. Menetluse algatamine ei oleks tõenäoliselt õigustatud juhtudel, kui samas asjas on juba käimas distsiplinaarmenetlus (kohaldub ne bis in idem printsiip); tegemist on otsese sekkumisega õigusemõistmisse (nt tegemist on kohtuniku kaalutlusõigusega, võimalik on kasutada edasikaebeõigust jne); puuduvad piisavad tõendid vms. Eespool esitatud küsimusele, kas teised menetluse algatamiseks pädevad subjektid võivad algatada distsiplinaarmenetluse, kui mõni menetluse algatamiseks pädev subjekt on uurinud kohtuniku tege- vust, aga otsustanud süüdistust mitte esitada, vastaksin jaatavalt. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks algatamispädevust omavad eri isikud samu tõendeid erinevalt analüüsida ja hinnata, eriti kui faktilisi
üldine õigus korraldusele ja menetlusele tuleneb § 14: - õigused eraõiguslikele pädevustele – õigused, et riik look meile võimaluse sõlmida lepinguid, omada midagi, kanda omandit üle jne - õigused menetlusele kohtus ja haldusorganis - õigused korraldusele kitsamas tähenduses - § 37 lg 1 ja 2 - õigused poliitilise tahte kujundamisega seotud – valimine (kuidas kõik korraldatud) erilised korralduse ja menetluse õigused (edasikaebe õigus § 24 lg 5; § 25 õigus kahju hüvitamisele; § 21 ja § 23 kriminaalmenetuslikud) riik peab tagama miinimumi, mis sõltub põhiseaduse tõlgendusest ja sellest, mis on vajalik miinimum õigusliku materiaalse osa saavutamiseks (kaalumine nt, raske tuvastada vastas kaalu) § 23 SOTIAALSED PÕHIÕIGUSED sots põhiõigused: elementaarne haridus (lugemis- ja kirjaoskus), elamispind (talvel soe), elementeerne meditsiiniabi, aastaajale sobiv riietus
sarnasest alusest muidu eraldi 3 hagi 3 nõudega § 207 lg 1 kui on seal esinevad asjaolud, siis üks hagi. 94. H esitas K vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Maakohus keeldus määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Hageja esitas määrusele määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. K esitas Riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Kas K-l on edasikaebeõigus? TsMS § 696 lg 1: ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust TsMS § 372 lg 5: hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse; määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib olla ka määrus, millega tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-57-08, p 12). Seega säilib kannatanul tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata jätmisel võimalus oma nõude maksmapanekuks tsiviilkohtumenetluses. 17. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuigi KrMS § 385 p 10 piirab ka kannatanu edasikaebeõigust, säilib käesoleva asja tehiolude valguses kannatanul piisavalt tõhus võimalus oma nõudeõiguse maksmapanekuks: 43 olenevalt asja edasisest käigust saab kannatanu oma õigusi piisavalt tõhusalt kaitsta kas kriminaalmenetluses (s.o ennekõike juhul, kui kriminaalmenetlus uuendatakse) või tsiviilkohtumenetluses.
konkreetse kohtuasjaga mitteseotud isiku (avalikkuse) õigust viibida kohtuistungil. Seaduslikkus Seaduslikkuse põhimõte on ka õiguse ja õigluse printsiip. Kohus mõistab õigust üksnes seaduse alusel. Kohus allub üksnes seadusele. Põhimõtte järgimine tagab kohtu tegevuse kontrollitavuse ja välistab suvaõiguse ja omavoli kasutuse riigi sunnivahendina. Tagab ka kohtuniku sõltumatuse ja välistab nn telefoniõiguse kasutamise võimaluse. Edasikaebeõigus Edasikaebeõigus on põhiseadusega sätestatud põhiõigus või põhiõiguste tagamise garantii. Isikul on õigus igal juhul lõplik kohtulahend üks kord edasi kaevata. Edasikaebeõigus ei ole siiski absoluutne. Edasikaebeõigus on piiratud maksekäsu kiirmenetluses, kus vastavalt TsMS 489 ´ lg 2 järgi saab kaevata üksnes siis, kui maksekäsu kiirmenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Samuti on kaebeõigus piiratud lihtmenetluses arutatud asjades, kus esimese
annaabi.ee 
