Raadio Sky Plus sügishitikonkursil osaleb La La Ladies looga "Sulle". Hit – Asi, mis lühikese ajaga muutuv kuulsaks Konkurs - võistlus Briti luurejuht hoiatas agressiivse Venemaa eest. Agresiivne - vaenlik Venemaa kasutab uusi tehnoloogiaid oma vastasseisus läänega. Tehnoloogia - kogum meetodeid, protsesse ja materjale kasutada mis tahes tegevusvaldkonnas. Mul on raske kommenteerida edasikaebamist, sest mul puuduvad selleks volitused. Kommenteerimine – oma arvamuse avaldamine. 32 protsendi arvates mõjuvad sekkumine Süüria sõtta ja seal läbiviidavad õhurünnakud Venemaa mainele rahvusvahelisel areenil halvasti. Areen – spordi võistlustele mõeldud koht. Kümme protsenti vastas, et maailmapoliitiline olukord on keeruline ja väga raske on ennustada, mis Venemaa ja lääne suhetest edasi saab.
1.astme kohus: Maa-ja halduskohus Maakohtud: Harju,Viru,Tartu,Pärnu Maakohus Arutlevad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud:Tallinnas ja Tartus Kaebused ametiasutuste ja isikute vastu ja haldusõigusrikkumised. 2.astme kohus: Ringkonnakohus Tallinnas ja Tartus Edasikaebamine 1.astmest teise : apellatsioon. Võimalused: Otsus:tühistatakse , muudetakse, jäetakse samaks. Kui pole rahul otsusega saab edasi kaevata. 3.astme kohus: Riigikohus Tartus Toomemäel. Edasikaebamist nimetatakse kassatsiooniks. Võib: muuta,tühistada jätta samaks. Eu kuulu edasi kaebamisele! Eesti kohtu ülesanne: Kohtute ülesandeks on: 1)õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. 2) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. (riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava akti ja nõuda selle ümbertegemist) 3) Erinevate võiminstitutsioonide või -tasandite tasakaalustamine.
Maakohtud (4- Tartu, Pärnu, Viru, Harju). Töötavad kohtumajades (Tartu alla kuuluvad Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva, Tartu ) Halduskohtud (Tallinna ja Tartu ) Kohtmajade juures: kinnistusraamatud ( register, kuhu märgitakse kinnisvara), abieluvara leping, pärimisleping, kriminaalhoolde ametnikud ( tegelevad enneaegselt vabastatud isikute jälgimine 2. astme kohus- Ringkonnakohus ( Tartu, Jõhvi ja Tallinn) Võimalus kaevata kassatsiooni korras 3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab
tasumata. Puuduste likvideerimiseks antakse tähtaeg. Ringkonnakohus saadab edasikaebuse riigikohtusse. Neil on õigus küsida lisamaterjale. Seejärel saadab kaebuse ärakirja vastustajale. Vastustaja vastab kaebusele kirjalikult (max 20 päeva). Vastuse ärakiri saadetakse kassaatorile. Kolme liikmeline kogu otsustab, kas seda edasi saab kaevata. 1/5 edasikaebustest läheb umbes edasi riigikohtusse. Loakogu kui kolmest kasvõi üks taotleb asja edasikaebamist, siis läheb riigikohtusse. 11
KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. PankrS § 164 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruse peale määruskaebuse. Edasikaebamise kord on määrustes kajastatud erineva põhjalikkusega
Mis Põhjamaast siin unistada? Unustage ära, ametliku Eesti õigusmentaliteet on lähedane sõprade mentaliteedile Ukrainas ja Gruusias. Ukraina korruptiivsusest küll räägitakse vahetevahel, aga seda põhjendatakse kui traditsioonilist elulaadi. Niisugune on Eesti topeltmoraal. Õiguskaitse võib menetlemise ja kohtuprotsessiga teha vist peaaegu kõike, mis ta tahab: jätta asi sinnapaika; salastada oma määrused-otsused (üldjuhul 75 aastaks); lubada edasikaebamist üksnes advokaadi vahendusel (advokaadi 200-eurose või veel kõrgema tunnitasuga); teha otsus ohvreid küsitlemata, otsustades paljalt kahtlustatavate ütluste põhjal, et kuriteo koosseisu pole; keelduda kuritegu dokumenteerivate tõendite ja dokumentide vastuvõtust; venitada asi aegumiseni. 16 / 20 Tõenäoselt on see arsenal palju mitmekesisem, siin loetletu on tuletatud minu
kord, tähtajad, läbivaatamine, tõendite esitamine) Apellatsioon Vastavalt TsMS §-le 630 võivad pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kui esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või kui apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Tagaseljaotsuse peale edasikaebamist reguleerib TsMS § 420. Selle kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes
46 RKÜK 3-1-3-10-02, p 17; 3-4-1-1-08, p 5. 47 RKÜK 3-3-1-69-03, p 24. 48 Nt võetuse kohta juba RKHK 3-3-1-32-95; läbiotsimise kohta RKÜK 3-3-1-38-00 (Divec); kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta RKHK 3-3-1-2-02; 3-3-1-10-02; 3-3-1-23-02; 3-3-1-22-02; RKHK 3-3-1-24-02. Vt ka kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 3. süüteomenetluses. Kui selline piirang on põhiseadusevastane, tuleb see jätta kohaldamata ja võimaldada edasikaebamist süüteomenetluses.49 Jätkuvalt võib pädevusvaidlusi põhjustada ühelt poolt haldusmenetluse, sh riikliku järelevalve, teiselt poolt aga kriminaalmenetluse, iseäranis väärteomenetluse omavaheline läbipõimumine asutuste praktilises tegevuses.50 Vaheteo puhul on määrava tähtsusega toimingu eesmärk ja menetlusstaadium. Karistusmenetluse toimingud on vaid seaduse järgi kriminaal- või väärteoasja lahendamiseks vajalikud toimingud
See punkt hõlmab ka juriidilise asjatundlikkuse. Kui juridiilise asjatundlikkuse kasutamist takistatakse, siis kasvab põhjendamiskohustus. Mida kinnisem on otsusetegemine ise, seda enam eeldab põhjamaine modernne demokraatia avalikku kontrolli. Protsessiõiguslikud seisukohad 1) edasikaebamine kohtuotsuste peale ei ole lubatud taotleda otsuse põhjenduste muutmiseks, kui samal ajal ei nõuta protsessi enda lõpptulemuse muutmist. S.t et kõrgeimalt kohtult võib edasikaebamist taotleda vaid apellatsioonikohtu lahenditele ja otsustele. 2) kohtuotsuse põhjenduste õigusjõud NB! Kohtuotsuse seadusjõud ja õigusjõud tuleb hoida teineteisest lahus. Esimene tähendab seda, et teatud aja järel ei saa enam otsust muuta, kasutades tegelikke edasikaebamisvahendeid. Õigusjõud aga on kohtuotsuse sisu kohustuslik mõju uues kohtuprotsessis. Õigusjõu ulatusel on negatiivne ja positiivne pool. Negatiivne ulatus puudutab seda,
Kohtukorraldus Põhipunktid võrreldes Rootsi ajaga jäid paika. Eestimaal kõrgem kohus Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa õuekohus. Eestimaal olulisi arenguid ei toimunud. Liivimaa kohtusüsteem läks Liivimaa rüütelkonna kontrolli alla, riikliku keskvõimu roll kahanes olulisel määral. Liivimaal toimus lähenemine Eestimaa kohtusüsteemile. Apelleerimisvõimalus: Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium Senat Liivimaa rüütelkonna puhul esines rohkem edasikaebamist riigiasutustesse, Eestimaa rüütelkond üritas hoida asjad oma piirides. Asehalduskord, 1783-1796 Katariina II, tihedalt seotud valgustusega. Haldusreform Vene sisekubermangudes 1775, lähtus euroopalikest eeskujudest, 1783.aa-st jõudis Balti kubermangudesse. Reform puudutas eelkõige haldus- ja kohtukorraldust. Tunnusjoonteks ühtlustumine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine. Kohtu- ja haldusasutuste lahutamine. Loodi uus hoolekandeastutuste süsteem
annaabi.ee 
