talle on meeldinud kogu teose vältel), sõi küünlaid ja seepi ning jäi magama. 5 Minu arvamus: Minu jaoks oli see raamat tõelise üllatusena. Ma ei oskanud isegi aimata et see kujuneb nii naljakaks, haaravaks ning huvitavaks. Väga palju naljakaid olukordi oli Imbi ja Ärniga seotud ning loomulikult ei tohi unustada ka Jaani kellega sai kõige rohkem nalja. Mõnes kohas tuli ka vastu ebatsensuurseid väljendeid, eriti Õuna Endeliga seotud osades, kuid see ei olnud suur häiretegur. Raamat oli tõesti hea ning soovitan kõigil seda kasvõi üks kord elus läbi lugeda! Minu lemmiktsitaat: Muna Otti ja Luiset nähes pani ta tindipoti kiiresti käest, kuid Jaani sinist keelt jõudsid siiski mõlemad märgata. ,,Jätku tinti!" soovis Muna Ott lahkelt ja naeris. 6 Kasutatud kirjandus:
täis, siis suurt sensatsiooni see teos rahva hulgas ei tekitanud, kuid ometi võeti raamat kätte, kas või salaja. Hea näide naiste huvist Kerttu Rakke teoste vastu on siiski see, et ühe kodaniku sõbranna, kes töötab ülikoolis õppejõuna, olevat lausa bussis sõites raamatu kaant ajalehega varjata püüdnud. Autor kirjutab täpselt ajastule kohaselt, kuna kasutab vabalt kõiki kõneväljendeid ning kohati isegi ebatsensuurseid roppsõnu. Vääriskirjanduse alla ma seda raamatut ei liigitaks, pigem mõnusaks lugemiseks. TEOSE TEGELASKOND Raamatus keskendutakse Jani ja Marilyni suhetele, mis on ka teose läbivaks teemaks. Kuid on ka kõrvaltegelasi nagu näiteks Marilyni sõbrannad Nadka ja Viktoria, Jani sugulased Birgit ja Eero ning nende pisipoeg Bruno ja tütar Brigitta ning lihtsalt peretuttavad Robert ja Annika. Lisaks neile tegelastele ilmuvad äkitselt välja ka Marilyni sugulased, kes on vaid
sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas. Ta on eesti proosakirjanik. Kerttu Rakke on kirjaniku pseudonüüm, mis tekkis aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go". Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. 4.1 Looming Tema looming on särtsuv ja otsekohene, seal leidub palju kõnekeelt, ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks.
ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline, sellise õige rütmiga. Pseudonüümi võtmist põhjendab Rakke alaväärsuskompleksiga: "Varjunimi tuleb hirmust, et asja, mida sa ise heaks pead, ei pea teised heaks. Aga vanemaks saades tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25. jaanuar 2001). Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Rakke teoseid võrreldakse tihti Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi
Seda olen ma saavutanud? Olen. See on saavutus. Seda nimetatakse vabadus. Ja veel seda olen saavutanud, et ma saan olla mina vaid seal, kus mind mitte keegi ei tea. Kuigi ka see mina olemine on teglikult jama. Ajalehtede üledoos ja muu meediapask. See katkend näitab seda, et Tom ei tea, kas ta on tõeliselt õnnelik vaatamata saavutatud eesmärkidele. Tomi lähedased loevad ajakirju ja usuvad valeuudiseid tema kohta, lähedased ei tunne Tomi. Tuntakse vaid tema raha. Tegelane kasutab ebatsensuurseid väljendeid. On otsekohane. Kohati isegi liiga otsekohene selles, mida ta tahab või teeb. Tegelase tüüp on läbimõeldud väga hästi. Läbi teksti on võimalik mõista, missugune inimene Tom on. Teose arengu alguses Tom ei tarbinud nii palju narkootikume ja alkoholi kui teose lõpus. Suhted vanaemaga ja vanaisaga aina kaugenevad. Tom ei viitsinud minna isegi enda vanaisa matustele. Peategelane on väga äkkiline ja otsekohene inimene, teda võib pidada emotsionaalseks.
antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu. Riigiasutused hakkasid ajakirjanduse peale kaebama. Kontrolli all ka kuulutused- see oli iga väljaande oma otsus, kas avaldati kuulutusi või ei. Siis hakati kuulutuste seast otsima ka n-ö salajasi kokkusaamisi/kokkukutsumisi. Koosviibimiseks/koosolekuks tuli eraldi luba taotleda, aga seda anti harva, seega hakati neid asju ajama kuulutuste teel. Kontrolliti hoolega ka seda, et ei avaldataks ebatsensuurseid asju. Konfiskeeriti Tänapäev, suleti kunagise tööerakonna väljaanne Vaba Maa (avaldatud Gori karikatuuri pärast), suleti Akadeemia (teistsuguse arvamusavalduse, maailmapildi pärast). Ajalehtedest – arvamuse kujundajad ja sotsiaalse elu peegeldajad Peale Päevalehe olid kõik lehed üleriigilised parteide häälekandjad. Üleriigilised olid ka n-ö ajaviitelehed (nt Esmaspäev). Postimees – Eesti rahvameelne Eduerakond aka Demokraatlik .. ;
puhul ei tulnud esile seda, et tüdrukute ja poiste släng oleks erinev - kasutati sarnaseid sõnu. Erinevused tulid esile sõnade tüdruk-sõber, rumal inimene ja söögivahetund puhul. Tüdrukud kasutasid sõnu girl-friend ja naine. Poisid aga kasutasid järgmisi sõnu: wife, eit, näkk, naiska, muhk, eputrilla ja püss. Suurim erinevus poiste ja tüdrukute slängis tuli välja, kui küsimustikus paluti leida vasteid inimesele, kes on vastajat solvanud. Poisid kasutasid kõik ebatsensuurseid väljendeid nagu näiteks pederast, faggot, pede, lits jne. Tüdrukud ei kirjutanud erti palju vasteid selle sõna kohta. Kasutati järgmisi sõnu: tropp, väärakas, saatana sigitis ja värda. Sellest võib järeldada, et tüdrukute keelekasutus on viisakam kui poistel. 12 Sõna poiss-sõber populaarseim vaste oli mees. Teisel kohal oli poiss. Tüdrukte ja poiste vahel
Need on head selleks, et need ei sega tundi. 2)Õpilase nime nimetamine. Öeldakse seda, mida peab tegema. (Kati, vaata tahvlile) Ütle, mida valesti teeb ja miks ja mida peab hoopis tegema. · Järgmisena "Ole hea ja pane oma päevik laua peale" Annan vastutuse õpilasele. Kui pole päevikut, siis pole hullu, on ka virtuaalne päevik. Nüüd oleneb õpilasest, käitub korralikult. Märkus tuleb TÄPSELT kirja panna (kasutas ebatsensuurseid väljendeid) · Individuaalne vestlus- "Ma tahan sinuga peale tunde rääkida." Kui ei tule, siis räägin klassijuhatajaga. Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde
kohtuistungile mitmed ajakirjanikud, sh telekaameraga ning B-le esitatakse ,,mürgiseid küsimusi". Istungit asutakse ka kohe filmima, vaatamata B protestile, et filmimiseks tuleb saada eelnev kohtuniku luba. Istungil on A ,,sõiduvees" ja kirjeldab ,,mahlakalt", kuidas lugupeetud prokurör tahab vaest pensionäri ,,tüssata", milline ebaaus ja ebaeetiline isik on B, kes olevat lubanud A mh ,,ära tappa", ja kasutab B suhtes ka mitmeid ebatsensuurseid väljendeid, vaatamata kohtuniku korduvale hoiatamisele ja nõudmisele ,,rääkida midagi ka asja kohta". Seepeale teatab kohtunik, et trahvib A-d 3000 krooniga ja keelab tal edasisi avaldusi teha ning loeb ta istungilt lahkunuks. Seepeale teatab A, et kohtunik on ,,samasugune tõbras" nagu B, ,,kõik on ära ostetud" ja üldse on ,,tegemist vandenõuga tema vastu". Seepeale kutsub ärritunud kohtunik politsei ja käsib A istungisaalis vahistada ja määrab talle
gamatus, vaesus, kitsad elamistingimused) tulenenud sisemi- Sel juhul muutub laps ise vägivaldseks. 30 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSUHHOLOOGILISED RISKITEGURID 31 Halvaks eeskujuks lastele on ka vanemate omavahelised rivana mõjub see siis, kui käsutatakse solvavaid ebatsensuurseid tülid. Agressiivselt käituvad abielumehed või elukaaslased väljendeid nagu "sitapea" jms. annavad eriti oma poegadele ebatervet eeskuju. Nimetatud käitumine on samuti halvaks eeskujuks, mida Peksupoisist saaD sa eli
annaabi.ee 
