Peeter I Peeter Suur [1682-1725] oli igas mõttes tõeliselt suur. Ta oli 2 m ja 4 cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud ka hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed, tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. See valitseja on oma saavutuste tõttu endiselt Venemaa ajaloo üle käivate vaidluste tulipunktis. Pärast ema surma 1694. aastal hakkas Peeter valitsemises osalema üha innukamalt. Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel.Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703
Maria Miloslavskaja poeg. Lapsel oli palju igasuguseid riideid. Kuuendal kuul, kui ta õppis kõndima, tehti talle ratastega käimistool. Mänguasjadeks olid mänguhobune, lelud ja väikesed pillid, mida tuli tihti parandada, sest Peeter lõhkus neid, püüdes aru saada, kust hääl tuleb. Kaheaastasel Peetril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Kolmeaastaselt hakkas ta polkovnikuna juhatama polku, mille moodustasid aadlike lapsed, kes olid tema eakaaslased. Selle polgu väljaõppe ja distsipliini eest oli määratud hoolitsema sotlane Paul Menesius. See oli üks esimesi välismaalasi, keda Peeter tundis. 12. märtsil 1677 määrati Peetri õpetajaks djakk Nikita Moissejevits Zotov
PEETER I SUUR (1689-1725) ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised,neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi
Ekspressionistlikke draamasid kirjutasid ka Ernst Toller ja Georg Kaiser. Kaiseri triloogia ,,Korall", ,,Gaas I" ja ,,Gaas II" näitab, millist ohtu kätkevad endas kasupüüdlik mõtteviis ja hingetu tehnitsismi võidutsemine humanistlike ideaalide üle. Inimkonna meelemuutuse suhtes on Kaiser üpris pessimistlik- ta lõpetab triloogia apokalüptilise gaasiplahvatusega. Tolleri näidendites ,,Massinimene" ja ,,Hinkemann" on inimene vastamisi kaasaja ebardliku ühiskonnaga. XX sajandi esimestel kümnenditel loodi valitsevale kommertsteatrile vastukaaluks arvukalt poolharrastuslikke väiketeatreid, mis järgisid kunstilisi eesmärke ja tõid lavale Euroopa väärtdramaturgiat ja noorte ameerika autorite teoseid. Ühes niisuguses teatris algas Eugene O'Neilli teatritee. Ta pani aluse moodsale USA näitekirjandusele ning jõudis esimese ameerika autorina maailmalavale. Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale
Kui kõik zanrid kokku lugeda ja sinna kaasata ka zanrite allliigid võib neid saada mitusada.2 Tähtsamad filmizanrid on: Romantiline draama sisaldab pikki monolooge, kaunist loodust, päikese tõusu ja loojangut ja armastust, kutsub tihti ka pisaraid esile;3 Triller e. põnevik paneb vaatajat erutusest filmile kaasa elama ja põnevusega filmis toimuvat jälgima; Õudusfilmis on tegelasteks ebardliku välimusega ja madala häälega koletised ja monstrumid. Õudusfilm sisaldab suurel hulgal hirmutavaid ja pingelisi kohti ning ei ole sobiv vaatamiseks väikestele lastele;4 Komöödiafilm on suuresti liialdatud ja üles puhutud koomilise ja humoorika lõbusa sisuga draamafilm;5 Krimifilmile iseloomulikud tegelased on kriminaalid, vahel ka prostituudid, detektiivid, eriüksuslased ja politseinikud. Filmi faabula lühidalt: pannakse toime
Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad
inimkonna jagamisest ,,kõrgeteks" ja ,,madalateks", ,,väärtuslikeks" ja ,,väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Võib arvata, et kirjanikku mõjutasid tolleaegsed vene ühiskonnas juhtunud lood. Näiteks kirjutas ta 1861. aastal süüdi mõistetud kurjategija Lacenaire vanglas memuaare ja luuletusi, milles väitis oma kuritöö olevat protest ebaõiglase ühiskonna vastu. Kurjategija olevat vaid ebardliku ühiskonna ohver. 1865. aastal tappis keegi 27 aastane noormees kirvega kaks vana teenijannat, et nende perenaist paljaks varastada. (Meiessaar1935:234) Ehkki sellisest materjalist saaks kirjutada kriminaalromaani, keskendub Dostojevski tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on
Ometi oli tegemist kõrgkultuuri maaga. Hiinlastele on omane kõrge enesehinnang. Hiina andnud meile paberi (vanim paberiraha); püssirohu; kompassi, mis liikus ratastel; arhitektuurilised saavutused (hiina müür); meditsiiniliselt nõelteraapia; Hiina võitluskunstid. Kõik rajaneb Hiina mõttetarga KONG FUZI õpetusel. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. Legend Kong Fuzi sündimisest enne poja sündimist nägi ema unes sarvikut. Sünnitas ebardliku väljanägemisega poisi. Ema tahtis temast vabaneda, viis mägedesse ja jättis sinna. Tuli tiiger, kes teda toitis ja kotkas, kes võttis tiibade varju. Ema sai aru, et poiss on hoopis väljavalitu. Kong Fuzius oli rändõpetaja, tal oli 3000 õpilast. Peale tema surma tehti tema õpetus Hiina keisrite poolt kohustuslikuks. Õpetust iseloomustasid: 1. kõik on ette määratud, inimesest ei sõltu mitte midagi. On ette määratud, kes peab valitsema, kes peab alluma
kurdiksjäämise silmapilgul loobuda ka kõnelemisest. Oma tõotust murdis ta ainult siis, kui oli üksi. Vabatahtlikult sidus ta need keelepaelad uuesti kinni, mida Claude Frollo nii suure vaevaga lahti oli Päästnud. Sellest tuligi, et kui ta paratamatult sunnitud oli kõnelema, siis oli ta keel raskevõitu ja kohmakas n¡ng kriuksus nagu roostes hingedega uks. Kui me katsuksime läbi selle paksu ja kõva koorukese 'ungida Quasimodo hinge, kui saaksime laskuda selle 143 ebardliku kehaehitusega olendi sügavasse sisemusse, kui meil võimalik oleks tungla valgusel pilku heita läbipaistmatute elundite taha, uurida selle läbitungimatu olendi tumedat siseelu, valgustada kõiki ta tumedaid kurusid, absurdseid soppisid ja heita äkki elava kiirtejoa selle koopa põhjas kinnineeditud hinge, siis leiaksime kahtlemata selle õnnetu hinge olevat nii viletsa, kängunud ja kössis, nagu need vangid Veneetsia vanglates, kes elulõpuni
annaabi.ee 
