Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teeks ning nemad ei peaks midagi tegema ja kui midagi on valest,siis ainult nurisetake.Sellist käitumist oli NSV näha,kui kõik pidid alluma käskudele ja kõik loov ning erinev suruti maha kuna see oleks riigiga vastuolus.Praegu on asi õnneks parem kui NSV-s ja tahetakse produktiivset loovust. Palju inimesi on loovad,kuid nad kasutavad seda valesti ära.Nad toodavad midagi ebaproduktiivset,mis ei mõjuta kedagi ja säilitab tegelikult vana. Loovuse põhimõte on,et See pole korra säilitamine,vaid millegi muutmine. Turgudel ja laatadel teevad loovad tädid koguaeg pitsist linikuid ja lappe mida keegi ei osta,kui nad nende väikeste lappide asemel hoopis pitskleidi teeksid, oleks olemas inimesi ,kes seda ostaksid kuna see on erinev ja väljapaistev ning muudab midagi. See tähendab,et olla produktiivne peab ajaga kaasas käima
laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel ei olnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta
Tema deklaratsiooni (1739)tulemusena kaotas talurahvas Vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse. Philipp Karell- Eesti arst,Nikolai I ja Aleksander II ihuarst,etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli. Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi,avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt
Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt.
c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus ( keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. a) Sveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%. Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi, linnaalasid on 6,80%. b) Põllumajandust seal hea arendada ei ole, sest seal on väga mägine, kuid leidub ka põllumajanduseks sobivat maad, näiteks Sveitsi platoo, kus on pehme kliima ja viljakad mullad. c) Sveits asub parasvöötmes, aasta keskmine temperatuur on 0-10 kraadi, aastane sademetehulk on 500-2000 mm. d) Sveitsis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega igal pool, sest suur osa on
6 Eesti 18. sajandil füüsikat, statistikat, meditsiini ja taimeteadust. 1741 saabus ta plaanitult mõneks aastaks Liivimaale, sai Avinurme mõisas koduõpetaja koha ja õppis samaaegselt selgeks eesti keele. 1745 sai temast Torma kirikuõpetaja. Suhted kohaliku aadliga muutusid järjest pingelisemaks. See mõjutas teda kritiseerima feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Oma Saksamaal avaldatud kirjutises ,,Ühe patrioodi kirjeldas Liivimaa talupoegade pärisorjusest" (1764) pidas Eisen vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soosivale raharendile. Ta esindas ratsionaliste. Eisen kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega, töötades
langes absoluutsesse õigusliku madalseisu. Talupojad olid pärisorjad nende vara kuulus mõisnikele ,nende müümine ja koormised sõltusid mõisnike tahtest. Mõsnikele kuulus ka kohtuvõim talupoegade üle. Ekstersioni areng.mõisate tulud ei olnud enam vastavuses mõisnike pidevalt kasvavate väljaminekutega.suurenevate koormiste tõttu käisid alla ka talumajapidamised. Üha enam hakkas kostma hääli, mis nõudsid talurahva olukorra paranemist. Kritiseeriti feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja tulutut. Peeti vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. 8. november 2007. Kordamisküsimused 1)Eesti pärast põhjasõda? 2)Balti erikorra olemus? 3)Mis on restitutsioon? V: maade tagastamine.... 4) Põllumajandus vene ajal? 5) Talurahva olukord vene võimu all? 6) Kriisinähud mõisamajanduses? V:Esimesed kriisinähud tekkisid 18 saj. Lõpul,mil mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majandusliku kandevõimet. Sidemed
keskvõimuga siin oli tema usaldusisikuks George Browne Liivimaa kindralkuberner, kes pidi läbi viima valgustatud reformid; püüdis kergendada eesti talurahva olukorda ja kooliharidust edendada samal ajal anti välja raamatuid, mis kritiseerisid talurahva olukorda ja nõudsid selle parandamist: 1764. a ilmus Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi kirjutis Saksamaal Liivimaa talupoegade olukorrast: kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi, ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikust soosivale raharendile 1777. a A.W. Hupeli kriitika mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid üksikud, seetõttu oli 1765. a kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner Browne esitas muude ettepanekute kõrval ka
Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esndajad ka vähemjõukamatest kihtidest. Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks. Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Eins pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt üle majanduslikku ettevõtlikust soodustavale raharendile. 1765 kehtestas Brown nn Positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergedamiseks. Kus talupeg sai õiguse vallasvarale Põllumajandusjääke võis vabalt turustada. Mõisakoormist ei saanud enam suvalt tõsta.
annaabi.ee 
