Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid 1 ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem: Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni. Selline turuosa langus andis võimaluse konkurentidele, tulla välja uute toodetega ja suurendada oma turuosa. Tunnus:
1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Vastused 1. Adidas oli liiga kindel oma edus ja ei pöörand tähelepanu üksikasjadele nagu sörkjooksijate turu suurenemine. Samuti ei orienteeritud meeskonnatööle. Nende otsuste tõttu ei suutnud adidas enam konkurentsis püsida
1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidase juhtkond ei reageerinud 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumile, mis vallutas tavainimesi ja ei hakanud sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Nõudlus sport- ja vabaajajalatsite järgi kasvas kuid Adidas ei reageerinud sellele ning keskendus endiselt vaid võistlussportlastele- oli oma turuosas liiga kindel. Sellega seonduvalt kaotas oma liidripositsiooni turul. Kindlasti on selles mingi osa ka
Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Paarikümne aastaga kaotati turuliidri koht ja Adidase turuosaks jäi vaid 4 % seni 82 % asemel. See oli kõrge kukkumine ja kindlasti mingi määral tingitud ka ebakindlusest. Adidasel oli eesmärk, kuid kahjuks puudus neil vajalik informatsioon alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta – ei osatud ette näha rahva kasvavat spordilembust. Keskkonna muutustele ei oldud valmis nii kiirelt reageerima, kui oleks vaja olnud.
1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidas oli liiga kindel oma edus ja jättis sörkjooksuhuvilistele eraldi jalanõutüübid välja töötamata, loodeti, et nende edu jätkub ja inimesed tarbivad nende tooteid edasi. Olles turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Veel ei olnud Adidas arvestanud 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumiga, tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu.
1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidase juhtkond oli oma edus kindel ja jättis reageerimata 1970.ndatel alanud kehakultuuribuumi puhangule. Selle tähelepaneku tõttu ei hakanud ta ka tootma eraldi sörkjooksukingi, mis määras ning tekkis seis kus ta kaotas oma turu- liidri positsiooni. Siin on kindlasti näha ebakindlust, sest ta ei uskunud sport- ja vabaajajalatsite kasv jääb edasi suureks nõudluseks peale võistlusjalanõude suhtes ning isegi muutub see suuremaks. 2
kellegi tahtmist mööda olla Juhistiilis kajastub see kõikelubavuses või järeleandlikkuses, millega kaasneb sümpaatia juhi vastu. Nende nõrkust kasutavad ära võidan-kaotad inimesed. Kuhjuvad väljaelamata emotsioonid, vimm, pettumus, purustatud illusioonid, mis muutuvad psühhosomaatilisteks haigusteks, muutub eneseaustuse kvaliteet ja suhted kaaslastega. Nii võidan-kaotad kui kaotan-võidad on nõrgad positsioonid, mis põhinevad inimese ebakindlusel. Paljud juhid ja ka lapsevanemad pendeldavad selle kahe mõtteviisi vahel, kaldudes kord ühele ja siis jälle teisele poole. KAOTAN-KAOTAD olukord tekib siis, kui kokku satuvad kaks võidan-kaotad mõttelaadiga inimest kaks enesekindlat, kangekaelset, egoistliku elukäsitlusega inimest, on tulemuseks kaotad-kaotad. Mõlemal tekib vajadus kätte maksta või teist üle trumbata. Tegevus toob kaasa ka enesehävitamise (lahutatud abielupaar, kus mees pidi poole varast naisele andma
Konventsionaalne hulk - ettekavatsetult ühel ajal ja ühise tegevuse nimel kokku tulnud inimeste kogum, mis järgib kehtivaid norme Ekspressiivne hulk - osalejate/vaatajate tunded ületavad tavapärase normatiivse kontrolliga kehtestatud piiri Jõuk - kokkukuuluv Meeleavaldus Demonstratsioonid 23.4. Milliseid rahvahulkade käitumise ühiselemente võib nimetada? Kindluse puudumine sellle suhtes, mida teha. Tunne, et midagi tuleks teha. Erilise meeleolu loomine, mis põhineb ebakindlusel. 23.5. Millised kuus Smelseri välja pakutud lisaväärtuse mudeli tingimust peab olema täidetud, et esile kutsuda mingis vormis kollektiivset käitumist? Strukturaalne edendavus - sotsiaalsed inst. kollektiivse käitumise piiramiseks või edendamiseks Strukturaalne pinge - sotsiaalsetest tingimustest tuleneva ebavõrdsuse tunnetamine Üldistatud usu kasv ja levik - ebavõrdsusele hakatakse otsima selgitust ja selle abil kasvab valmisolek tegutseda
marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Rõhutatakse rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobiliseerida, ning sotsiaalse kontrolli jõudu seista vastu muudatustele. Hulkade käitumise ühiselemendid: · kindluse puudumine selle suhtes, mida teha · tunne, et midagi tuleks teha · tunde levimine osavõtjate hulgas · ebakindlusel põhineva erilise meeleolu loomine · avatus ettepanekutele, mida teha · tavaliste käitumispiirangute nõrgenemine Et hulk oleks psühholoogiline, peab tal olema mingi kihutav mõju kindel eesmärk. Hulga korraldumisel hääbub teadvuslik isiksus ning tekivad ühesuguse suunaga mõtted ja tunded. Kollektiivne hing. Hulk on anonüümne => vastutamatu (vastutustunne täielikult kadunud). Vaimne nakatus. Üksikisik ohverdab oma huvi kollektiivsele huvile.
Viha viha on afekt, mis otseselt sümboliseerib inimese võimutungi ja valitsemisiha. Vihase inimese eesmärk on kiiresti ja vägivaldselt kõrvaldada (hävitada) talle ette jääv takistus ja/või taotleda oma üleolekut. Igasugune võimupüüdlus kasvab välja nõrkus- ja alaväärsustundest. Vägivallavahendeid ei tarvitaks oma jõumääraga rahul olev inimene. Hirm Selle afekti puhul on tegemist sügavalt juurdunud nähtusega. Põhineb inimese loomuse üldisel ebakindlusel ja nõrkusel. Eluraskuste ületamise tunnetus on sel juhul puudulik. See võib arendada selliseid iseloomujooni (nt pessimism), mis nõuavad rohkem ümbritseva abi ja tähelepanu. Hirmu ja kartuse korral on tegemist inimestega, kes otsivad kedagi oma elule toetuseks. Tõeliselt on see ainult katse mingit valitsemiskorda luua. Õige kontakti puudusel eluga on nende iseseisvus niivõrd kadunud, et nad erakordse igatsuse ja ägedusega nõuavad seda eesõigust
annaabi.ee 
