Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist
võimsamaiks riigiks ning seetõttu hakkas ta Suurbritannia mereväega võistlema. Siinpuhul tuleb viidata asjaolule, et saksa rahval sellist soovi ei olnud. Kui võtta näiteks Austria Ungari, kus keiser Franz Joseph I seisis aastakümneid probleemses olukorras, kus impeeriumi väikerahvad soovisid liberaalseid õiguseid, kuid ta ise soovis riiki vägisi koos hoida. Seetõttu ma arvan, et Esimese maailmasõja üheks põhjuseks võib kaudselt pidada ka ebademokraatlikku valitsemisvormi ning kodanikuõiguste puudumist. Ma arvan, et seda probleemi oleks pidanud lahendama juba 1948. aastal, mil Euroopas toimusid erinevad revolutsioonis. Selle asemel, et neid maha suruda, oleks valitsejad pidanud nõudmistele järgi andma. Kui vaadelda maailmasõdu Eesti seisukohalt, siis näeme et Esimene maailmasõda oli pigem positiivne nähtus. Tänu sisepingetele ja rahulolematusele lagunes Vene Impeerium, mida kiirendas sõda suurte ohverduste tõttu
jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. IV Kolmas põhiseadus o Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht o Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa
elu *valimistulemused *eelistati rasketööstust ebaausad *tootmine toimus parteilise käsu alusel Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk?-Pidi varjama ebademokraatlikku ühiskonda ning kommunistliku partei ülevõimu. Mille poolest erines see Lääne demokraatiast?-Läänes oli mitu kandidaati,sotsialistlikes riikides üks. Läänes oli ausus ja sõnavabadus. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem? Sotsialistlik Kapitalistlik Plaan reguleerib Turg reguleerib Rasketööstuse eelistamine Tarbekaupade tootmine esikohal
kasulikku vabadust. “Nii palju vabadust kui võimalik, nii palju sundi kui hädavajalik.” Liberalismi põhiprintsiip on järelikult vabadus. Tänapäeval kohtame läänemaailmas enamasti demokraatia ühendust liberalismiga. See eksitab loomulikult paljusid kaasaegseid omistama demokraatiale kui niisugusele liberaalseid jooni. Nii näiteks taunitakse etnilise, rassilise või religioosse vähemuse tagakiusamist kui “ebademokraatlikku”, kuigi see võib vihavaenu tulvil enamusele väga hästi meeldida. Selline teguviis ei ole mitte “ebademokraatlik”, vaid “illiberaalne”. Ei ole olemas demokraatlikke, vaid ainult liberaalseid vabadusi. Ideaalne riigivorm demokraatia jaoks on vabariik. Monarhia võib olla demokraatlik, kui rahva enamus tunnistab juhuslikult end monarhi pooldajaks ja usaldab talle kõik õigused. Monarhia võib
4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja 8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat 10. A. Zdanovi -Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni 11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta Märksõnad:
Avaliku arvamuse,suhtumise, soovi formeerimisega ja osaliselt 2. Parteide-vaheliste arvamuste, suhtumiste formeerimisega (näiteks rahvuslik populism). · (Parempoolne) populism ja poliitika, polity (käitumisjoon) ja policy (haritus). Just selline tähtsuse järjekord. · (Parempoolne) populistlik retoorika ja demokraatia Populistlik retoorika täidab demokraatia kontrollivat funktsiooni juhul kui ta õiglaselt kritiseerib ebademokraatlikku poliitilist esindatust ja poliitilist korruptsiooni. Viies aste. Pilootanalüüsid Eelnevate astmete tulemuste baasilt võiks järgneda kvalitatiivne pilootanalüüs. Näide 5.1. Et lühidalt illustreerida populistlikku retoorikat Austrias, võtan näiteks opositsioonilise populismi ja FPÖ-poliitiku Heinz Strache artikli oktoobris 2004. Artikli avaldamise ajal oli Strache Viini FPÖ juht ja kirjutas kommentaare ajalehes Die Presse. Kommentaarid Tabelis 5.1
anda sõjalist abi kallaletungi korral. Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi (erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestist u 14tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk “kadakasakslasi” (nn Umsiedlung). Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Samal ajal aktiviseerusid eesti kommunistid, kes kasutasid ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga.
3. inimene ei saa kunagi kaotada totaalsete institutsioonide mõju tõttu oma isiksust 4. inimene muutub totaalsete institutsioonide mõju tõttu ohtlikuks 7. Totaalsete institutsioonide teooria kohaselt institutsioonid 1. mõjutavad inimeste identiteeti * 2. aitavad luua totalitaarset ühiskonda 3. vähendavad demokraatlikku võimu ühiskonnas 4. annavad inimestele ebademokraatlikku võimu ühiskonnas 8. Distsiplinaarse ühiskonna teooria aluste hulka ei kuulu 1. Inimkeha kontroll 2. Järelevalve 3. Isiksuse muutmine * 4. Karistus 9. Organisatsioon tähendab eelkõige 1. tegevusi ja praktikat, mille abil korraldatakse inimeste ühistegevus 2. norme ja väärtusi, mille abil antakse ühistegevusele teatud sisu ja tähendust * 10. Totaalsete institutsioonide teooria autor on 1
(1939-1940): · Soome säilitas iseseisvuse · Soome kaotas osa territooriume: Karjala jt 3. Baaside ajastus sisepoliitika: Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat: · Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi. · Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk ,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad. · Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVLiga. 4
kohalikus riigikoolis. Ükskõik millised oleksid üksikasjad, kaebuse aluseks on tõik, et isiku huvisid või õigusi pole küllaldaselt arvesse võetud. Ja väidetakse, et see on ebademokraatlik. Kuid kas on? Oletame, et 51 protsenti inimestest tahab seda maanteed või lennuvälja, või pooldab lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta
annaabi.ee 
