Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve dzuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Dzuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku. Dzuudist tehtud vaipu ja matte on vägagi soovitab kasutada niisketes ruumides, majades, kus keldritesse koguneb vett ja majades, mis on ehitatud soistele aladele, sest see materjal püsib kuiv ka relatiivse niiskuse puhul 20 kraadi juures
Elulugu Jack London (John Griffith Chanley) Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist Sündis 12. jaanuaril 1876. a San Fransiscos Suri 22. novembril 1916. a Quida romaan ,,Signa" Lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli 1896. aastal võeti ta vastu California ülikooli Hickmotti konservitsehh Austrite röövpüük California kalakaitsepatrull Hülgepüügi kuunar Dzuudi veski ja trammitee jõujaama Hulkur Esimene avaldatud lugu 5 dollarit Mõtles kirjutamisest loobuda " Tuhat surma" karjääri algus Teosed ,,Jerry" ,,Alaska tütar" ,,Raudne kand" (1907) ,,Suure Maja väike perenaine" ,,Martin Eden" (1909) ,,Valgekihv" (1906) ,,Mäng" (1905) ,,Kuuorg" (1913) ,,Smoke Bellew" (1912) ,,Ürgne kutse" (1903)
Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes. 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897. aastal koolist. Ülikoolis ei avaldanud London ühtegi kirjutist. Ta tegi läbi ka karmi ja seiklusrikka elukooli. Töötas 1889. aastal Hickmotti konservitsehhis 12 kuni 18 tundi päevas. Peale seda tegeles austrite röövpüügiga. Siis palgati ta California kalakaitsepatrulli. 1893. aastal liitus ta hülgepüügi kuunariga. Peale kurnavaid tööotsi dzuudi veskis ja trammitee jõujaamas sai temast hulkur. Edu saavutamata läks London Alaskasse kulda otsima ning avastas seal endas kirjanikukutsumuse. 1898. aastal Oaklandi tagasi tulles sai ta aru, et kui ta tahab pääseda töö lõksust, peab ta hakkama enda kirjutis müüma. Tema esimese avaldatud loo eest pakuti 5 dollarit ja selle maksmisega viivitati. London hakkas kahtlema, et kirjutiste müügiga saab raha teenida ja oleks kirjutamisest loobunud
ndus Bangladesh on peamiselt põllumajanduslik maa. Põllumajandus on suurim tootev majanduslik sektor, tootes 18,6% (2010. aasta andmed) riigi SKT-st ning hõlmates umbes 45% kogu tööjõust ja 55% maal elavast tööjõust. Haritavat maad on Bangladeshis 55%. Enamus haritavast maast on loodud jõgede äärealadele (eriti riisi ja dzuudi maad), kuna nii on ka kuival talvel, tänu arenevatele niisutussüsteemidele, võimalik saaki saada. Kõige suuremat ala haritavast maast kasutatakse riisi ja dzuudi kasvatamiseks (Bangladesh on üks maailma suurimaid dzuudi ja riisi tootjaid), kuid nisu kujutab endas suuremat tähtsust riigi sissetulekule. Tänu Bangladeshis leiduvale viljakale pinnasele ja küllaldasele veevarule saab riisi saaki paljudes kohtades kolm korda aastas. Tänu hiljutistele abinõudele on ka
kogutoodangust 30%. Samuti, see hõivab 60% tööjõust. Bangladesh asub väga viljakal pinnasel. Himaalaja mäestikust uhutakse kogu aeg alla muda. Eksporditakse dzuuti, teed, nisu, suhkruroogu, nahka, külmutatud kala ja mereande. Imporditakse masinaid ja varustust, kemikaale, rauda ja terast, tekstiile, toor- naftat ja petrooleumi. Valitsus toetab majanduse arengut. Süsteemi tugevda- miseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid. Bangladesh on üks dzuudi suuremaid tootijaid. Samuti on seal linnukasvatus. Peale üleujutust maad arvatavasti kuivendatakse. Bangladeshis on 17% maast kaetud metsaga. Seda on suhteliselt vähe. 40% metsadest on kaetud mangroovipuuga, 44% on kaetud troopiliste igihaljaste puudega. 7,8% on kaetud troopiliste heitlehiste taimedega. Mangroovi puud paiknevad rannaäärses alas, Sundbarnis. Troopilised igihaljad puud paikbevad Teknafi poolsaarest, mööda põhja Birma piiri kuni Chittagongi mägedeni ja
piraadi French Franki käest ühemastilise paadi Razzle-Dazzle ja hakkas tegelema austrite salapüügiga. Mõne kuu pärast tema paat lagunes, ning seda ei suudetud parandada. Peale seda asus London tööle California kalakaitsepatrulli. 1893. aastal liitus ta hülgepüügi kuunariga, mis suundus Jaapanisse. Tagasi tulles oli riik majanduskriisis, ning Oaklandis olid töötajate rahutused. Peale kurnavaid tööotsi dzuudi veskis ja trammitee jõujaamas sai temast hulkur. Ta veetis hulkurina 30 päeva Erie maakonna parandusasutuses. Peale paljusid kogemusi meremehena ja hulkurina läks ta tagasi Oaklandi, ning asus õppima Oaklandi keskkooli. Seal avaldas ta mitu artiklit kooli ajalehes. 1896. aastal võeti ta vastu California Ülikooli. Majanduslikel põhjustel lahkus ta 1897. aastal koolist. Ülikoolis ei avaldanud London ühtegi kirjutist. 1.1.3. Kullapalavik ja esimene õnnestumine 12
2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud); 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos(põhjustajaks rauatolm); 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
Riigi põllumajanduse iseloomustus India põllumajandusega tegelevad päevast päeva 70% elanikkonnast, mille SKT moodustab 25%. India on kohanenud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Ligemale pool India territooriumist on üles haritud.Tähtsaim põllumajandusharu on taimekasvatus. Kuivaperioodil niisutatakse põlde jõgede veega. Suveperiood kestab mai lõpust oktoobri lõpuni. Põldudel kasvatatakse kõige rohkem riisi, ka nisu, hirssi ja sorgot. Palju põllupinda on puuvilla ja dzuudi all. Suur tähtsus on õlitaimedel maapähklil, seesamil, rapsil jt., millest saadav õli asendab toiduvalmistamisel loomseid rasvu. Tee ja suhkruroo tootmise poolest on India maailmas esikohal. Indias kasvatatakse veel ka palju tubakat, puuvilla, dzhuuti, mitmesuguseid õlitami, maapähklit jms. India jõe org on soodne põlluharimiseks ja tegelikult sõltub põlluharimine pea täielikult mussooni-sesoonist 80% sademetest langeb perioodil juunist septembrini
Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos; 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos; 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit; 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos; 3 Kutsehaigused ja tööõnnetused 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
mööbliesemed. Pealegi on ta odavam kui MDF-plaat. PLP ei ole mitte mingil juhul tootmisest ja turult taanduv toode, vaid töö tema omaduste parandamiseks jätkub. Praegu on uurimislaborite töö suunatud uute toormeliikide kasutuselevõtmisele: Põhja-Ameerikas valmistatakse PLP-sid, mille tooraineks on tarbijatelt kogutud puit sekundaarses kasutuses. Uuritakse ka näiteks suhkruroo varte, lina ja kanepi, õlgede, dzuudi ning puuvillavarte kasutamise võimalusi PLP tootmiseks. Nendele materjalidele aga tuleb tugevusomaduste parandamiseks lisada siiski mõnevõrra puitu. OSB (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes
telkide, vaipade, kottide, võrkude ja paberi valmistamiseks., kui puuvill. Kanepiriie on väga vastupidav, puuvillast 10 korda vastupidavam. Rõivaid võib pesta pesumasinas. Kanepiriie on 8 korda niiskust imavam, kehal jahe ja õhku läbilaskev. DZUUT (JU,Ju) - juti, juuti, jute, Jute, juta. Kasutatakse kotiriide, pakkematerjali (mis pikendab toiduainete säilivusaega), tehnilise tekstiili valmistamiseks. Elektroonika-tööstuses kasutatakse dzuudi elektromagnetlainete isoleerimiseks. Odav,vähe veniv, hea paindetugevus. Dzuudist tehakse näiteks põrandakatteid. Teadlaste hinnangul aitab dzuutkate elimineerida veesoonte halbu mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa. RAMJEE (RA,Ra) - rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges - üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Troopiline 2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas. Kiudu
annaabi.ee 
