rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal. Alguses on riistvara peal vaid üldine draiver, kus pole siiski piisavalt infot, et arvuti suudaks kasutada riistvara õigesti. Et paigaldada draiverit tuleb sisestada CD arvutisse ja jälgida antavaid juhiseid. On võimalik, et plaadil võib olla ka sarnaste teiste seadmete draivereid. Seega tuleks olla tähelepanelik, et valida õige seade. Kui riistvara ei tööta korralikult, siis tihti on see mingi draiveri vea tõttu, mis ei lase sellel korralikult töötada. Siis on võimalik draiverit uuesti installeerida. Internetis saab leida draivereid just selle riistvara mudeli jaoks, seadme enda tootja kodulehtedelt. Ka on loodud
rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal. Alguses on riistvara peal vaid üldine draiver, kus pole siiski piisavalt infot, et arvuti suudaks kasutada riistvara õigesti. Et paigaldada draiverit tuleb sisestada CD arvutisse ja jälgida antavaid juhiseid. On võimalik, et plaadil võib olla ka sarnaste teiste seadmete draivereid. Seega tuleks olla tähelepanelik, et valida õige seade. Kui riistvara ei tööta korralikult, siis tihti on see mingi draiveri vea tõttu, mis ei lase sellel korralikult töötada. Siis on võimalik draiverit uuesti installeerida. Internetis saab leida draivereid just selle riistvara mudeli jaoks, seadme enda tootja kodulehtedelt. Ka on loodud
ODBC liides defineerib: · Funktsioonide hulga, mis võimaldab rakendusel võtta ühendust andmebaasisüsteemiga, käivitada SQL lauseid ja võtta vastu tulemusi. · Standardse viisi andmebaasisüsteemiga ühendumiseks ja sinna sisse logimiseks. Standardiseeritud andmetüüpide esituse. · Standardiseeritud veakoodid. Rakendus kutsub andmebaasisüsteemiga suhtlemiseks välja ODBC funktsioone. Kasutades ODBC draiverit on võimalikud järgmised stsenaariumid: 1.stsenaarium · Draiverite haldur edastab ODBC väljakutsed draiveritele. · Draiver edastab teenindusnõuded nn. andmete allikatele (andmebaasisüsteemidele, mille abil on loodud andmebaasid). Ta võib vajadusel muuta väljakutset nii, et see vastaks andmebaasisüsteemi poolt toetatavale süntaksile. Vajalikud draiverid tuleb eelnevalt kliendi arvutisse installeerida.
IDE/EIDE iseärasus seisneb selles, et kontrolleri funktsioonid teostatakse põhiliselt seadmes endas, mis teeb arvutiadapteri suhteliselt lihtsaks ja odavaks. Liideskaabli tüüp sõtlub siiski valmistajast: näiteks Sony kasutab 34- kontaktilist, Panasonic aga 40- kontaktilist kaablit. Uued IDE -tüüpi liidesed kannavad tihti EIDE/ATAPI nime, mis tähendab seda, et kasutatakse Westerni ATAPI-protokolli. Üldjuhul tuleb seepärast iga konkreetse toote puhul kasutada temaga kaasasolevat draiverit. Süsteemi BIOS-is tuleb IDE-liidese puhul teha ainult väikesi muudatusi. SCSI(Small Computer System Interface) on sisuliselt rööpliides arvutiga igat tüüpi välisseadmete ühendamiseks, mis seisab IDE- liidesest veidi kõrgemal tasemel. Füüsiliselt kasutatakse tema puhul 50- kontaktiga lamekaablit. Selle liidese täiustatud teisendid võimaldavad taktsageduse tõstmise, ajadiagrammi täiustamise, uute mikrolülituste ja parema kaabeldusskeemi arvel oluliselt
Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit. Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 Apple Macintosh . 1985 NSFNET, mis on moodsa Interneti eelkäia. Programmeerimiskeel C++ ja Page Maker graafika. 1986. aastal kasutas Compaq Deskpro 386 32 bitist mikroprotsessorit ja võimaldas teha 4 miljonit toimingut sekundis. 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2
arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma - järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA
monitorile ekraanipildi muutmiseks. Graafikakaart võib olla emaplaadile integreeritud, PCI siinil, AGP siinil või siis kõike seda korraga. Uuemad graafikakaardid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP). Graafikakaart koosneb kolmest osast: kiirendi, pildimälu ning digitaal-analoogmuundur. Lisaks on vaja draiverit see on programm, mis "tutvustab" arvutile uut riistavara (konkreetsel juhul monitori ja graafikakaarti). Kiirendi - tekitab operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel mällu pildi, mis edasi saadetakse ekraanile. Algselt tegelesid graafikakaardid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul sellest piisas. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga
prinditavate lehekülgede arvuga. Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge. Laserprinterite tahmakasseti tööaeg on tavaliselt 3000 lehekülge, tööaeg võib olla ka pikem, kui kasutada ökonoomset tööviisi, mida nüüd kasutab enamik uutest printeritest. 10 3.6 Tarkvaratoetus Arvuti ühendatakse printeriga. See arvuti peab sisaldama endas vastavat programmi teisisõnu printeri draiverit. Printereid tootvad firmad kasutavad nende andmevahetuse jaoks erinevaid juhtimiskeeli e. käsustikke. Suuremad Windowsi taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printermudelite draivereid, arvutisse paigaldatakse need installimise käigus. Kuid kui draiver puudub arvutist tuleb kasutada printeriga kaasa antud Cd-plaati ning sealt see arvutisse installeerida. Enamik praegustest printeritest suudab jäljendada tuntumaid printimiskeeli. Laserprinterid kasutavad
draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma - järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda.
vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8 bitine ISA
4. Täis vs osalise riistvata toetusega Üks peamisi probleeme mis vaikselt hakkab hajuma on riistvara toetus. Aastaid tagasi kui sa tahtsid installida Linuxit oma arvutisse sa pidid käsitsi valima iga osa oma etteantud riistvarast, muidu sinu sa ei saanud seda lihtsalt tööle 100 protsendiliselt. Windowsiga , sa juba tead, et enamus riistvara osad töötavad automaatselt juba koos operatsioonisüsteemiga. Muidugi on ka seal olukordi, kus sa lõpetad päev otsa otsides õiget draiverit selle osa riistvarale, mille installikettast sul enam ei juhtu olema. Kuid sa võid minna ja osta selle 10 sendise Ethernneti kaardi südamerahuga teades, et see töötab sinu masinas. 5. Käsu read vs mittekäskimisega Pole tähtis kui kaugele Linux operatsioonisüsteem on arenenud ja kui imeliseks töölaua kujundus on välja silutud: käsuread on ja jäävad alati peamisteks tööriistadeks administreerimise tarbeks. Sa võid kasutada Linuxi masinat aastaid ja mitte käsirida puutudagi
programmi aadressiruumi algus ja lülitati programm nupust käima. Programmi tööd sai jälgida paneelil põlevate lampide abil. Vigade ilmnemisel võis programmi töö katkestada, uurida registrite ja mälu seisu ning parandada ja siluda programmi otse paneelilt. Programmi tulemused perforeeriti kaardile. Aja jooksul tuli kasutusele ka uus riistvara, kaardilugejad, magnetlingiseade jne. Suuremad probleemid tekkisid sisend-väljundseadmetega. Iga seade oli erisugune ja vajas eraldi draiverit, mis muutis seadmete kasutamis arvutis võimalikuks. Enne programmi töö alustamist oli vaja teegist draiverid mällu lugeda ja alles siis olid nad programmi kasutada. Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS)
programmi aadressiruumi algus ja lülitati programm nupust käima. Programmi tööd sai jälgida paneelil põlevate lampide abil. Vigade ilmnemisel võis programmi töö katkestada, uurida registrite ja mälu seisu ning parandada ja siluda programmi otse paneelilt. Programmi tulemused perforeeriti kaardile. Aja jooksul tuli kasutusele ka uus riistvara, kaardilugejad, magnetlingiseade jne. Suuremad probleemid tekkisid sisend-väljundseadmetega. Iga seade oli erisugune ja vajas eraldi draiverit, mis muutis seadmete kasutamis arvutis võimalikuks. Enne programmi töö alustamist oli vaja teegist draiverid mällu lugeda ja alles siis olid nad programmi kasutada. Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS)
programmi aadressiruumi algus ja lülitati programm nupust käima. Programmi tööd sai jälgida paneelil põlevate lampide abil. Vigade ilmnemisel võis programmi töö katkestada, uurida registrite ja mälu seisu ning parandada ja siluda programmi otse paneelilt. Programmi tulemused perforeeriti kaardile. Aja jooksul tuli kasutusele ka uus riistvara, kaardilugejad, magnetlingiseade jne. Suuremad probleemid tekkisid sisend-väljundseadmetega. Iga seade oli erisugune ja vajas eraldi draiverit, mis muutis seadmete kasutamis arvutis võimalikuks. Enne programmi töö alustamist oli vaja teegist draiverid mällu lugeda ja alles siis olid nad programmi kasutada. Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS)
peab info kulgema pidevalt. Iga sessiooni kirjeldamine võtab CD-l ruumi umbes 13 MB. See tähendab, et näiteks 50 sessiooni korral kulub praktiliselt kogu CD maht sessioonide kirjeldamiseks ja vajalikku infot sinna enam ei mahugi. Kümne sessiooni kasutamine on aga täiesti tavaline. "Normaalne" st. vanem CD-ROM-lugeja suudab ära tunda ja sisse lugeda ainult esimese salvestussessiooni. Multisessioon - salvestuse lugemiseks vajatakse spetsiaalse lisavõimalusega lugemisseadet ja vastavat draiverit. Multi sessioonide kasutamine tähendab seda, et infot saab kettale kirjutada mitmes järgus st. olles mingi info plaadile kirjutanud, saame seda hiljem vaba ruumi olemasolul lisada. Põhjus, miks vajatakse multisessioon vormis plaatide lugemiseks spetsiaalset riistvara toetust, peitub plaadi sisu kirjeldavas tabelis. Kui plaati aja jooksul mitmeid kordi infoga täiendatakse (kirjutatakse uus sessioon), muutub ka selle sisu, ning peab iga kord täiendama ka plaadi sisu kirjeldavat tabelit
programmid). Riistvara tootjad annavad reeglina seadme jaoks kaasa ka sobiva draiveri, mis tuleb pärast seadme paikaasetamist ja enne kasutuselevõttu paigaldada. Mõnikord võib ka operatsioonisüsteemi koosseisus vastav draiver kättesaadav olla, aga tootja poolt pakutava kasutamine on tavaliselt kindlam tee. Lisaks tasub uue seadme kasutuselevõtul kontrollida, ega tootja ei paku oma kodulehel draiveri uuemat versiooni. Kui (vanemale) seadmele töötavat draiverit kaasa pole pandud, siis tasub otsida, ega kasu- tajad pole internetti paigutanud ,,omapakendatud" draivereid. Leidub ka spetsiaalseid drai- verite pankasid, näiteks http://www.driverguide.com. 2.6. Diagnostika Arvutisüsteemis on vea otsimisel kõigepealt oluline suuta viga korrata (kui see avaldub min- gis konkreetses situatsioonis). Selliste vigade, mida korrata ei õnnestu, põhjused on raskesti tuvastatavad.
kuvaadapterile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA
annaabi.ee 
